Warning: Undefined variable $HTTP_SERVER_VARS in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/include/packer.php on line 14

Warning: Trying to access array offset on null in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/include/packer.php on line 14

Warning: Undefined array key "page" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/viewtopic.php on line 7

Warning: Undefined array key "spid" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/viewtopic.php on line 8

Warning: Undefined array key "nfkasut" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/viewtopic.php on line 25

Warning: Undefined array key "nfsalas" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/viewtopic.php on line 26
tqhq.ee foorum - keretina ja lappide tinutamine
Warning: Undefined array key "nfkasut" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 203
register | account recovery | profile | help / abiinfo | search
show today's posts |
Warning: Undefined array key "nfkasut" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 246
mark all read
 
tqhq.ee foorum : Vaba teema : keretina ja lappide tinutamine  

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
Poster Message
vvt
  
keretina ja lappide tinutamine
Valgustage palun rumalat. Mis moodi käib see keevitatud servade ületinutamine, mis materjalid ja riistad selleks tarvis on? Tavalise juhtmejoodise ja tinutuskolviga ilmselt ei saa, gaasibrennerit ei ole.

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
17.07.2006 at 09:09
2 edits. Last edited 17.07.2006 at 17:37 by vvt
Vanaisa
  
Moderator
keretina ja lappide tinutamine
Vaata siit

____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
17.07.2006 at 09:39
mr. RocknRoll
 
keretina ja lappide tinutamine
http://www.unicweb.ee/modules.php?name=Forums&file=viewtopic&t=74

Ehk korraliku keevise puhul ei peaks seda kasutama.

____________________________
44269

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
17.07.2006 at 09:55
Tim
 
keretina ja lappide tinutamine
Copy paste autorestsauraatori jutust, kuna k6igile ei ole see nähtav :)

quote:
Keretinaga katmisest

Kõigepealt ajaloost.
Varasemast ajast on seda nimetatud ka tinapahtelduseks. Nimelt oli möödunud sajandi esimeses pooles toodetud autokeredel üsna laialt levinud mitmesuguste keredetailide ebatäpsuste parandamine tinapahtliga. Miks just tinapahtliga? Aga sellepärast, et sellel ajal kasutusel olnud nitrotselluloidpahtlid (NTP) ei võimaldanud paksu (üle 1 ... 1,5 mm) pahtlikihti panna. NTP on ühekomponendiline materjal, mis kuivab õhu käes suhteliselt aeglaselt. Kuivamine toimub orgaanilise lahustaja väljaaurumise teel selliselt, et peale tekib kõvem kiht kiiremini, kui alla. See kõva kiht raskendab paksus pahtlikihis alumiste kihtide kuivamist. Pahtel jääb alt "tooreks". Aja jooksul pahtel siiski kuivab, kuid võivad tekkida praod, kahanemised ja muud sellised ebasoovitavad nähtused. Tinapahtli puhul selliseid ebasoovitavaid nähte ei esine. Kui tinapahtel on maha jahtunud, siis rohkem mingit kahanemist karta ei ole. Asjale lisab "aurat" ka asjaolu, et vanasti ju nii tehti, küllap siis on hea!
Materjalid.
Tinapahtelduse juures kasutatavad materjalid ei ole samad, mida kasutatakse tinajoodise tegemisel! Keretina juures kasutatav materjal on erilise koostisega. Nimelt, kui tavaliselt on metallidel kindel sulamistemperatuur, st., et sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril on tegu tahke ainega, kõrgemal aga vedelaga. Lihtne võrdlus veega: alla 0 kraadi C on tahke jää, üle nulli aga vedel vesi. Sellist tina oleks pleki pinnale väga raske "määrida". Vedelana voolab maha, tahkena on aga kõva ja metalli küljes kinni.
Sellepärast ongi tehtud spetsiaalse koostisega sulam, millel on kolm olekufaasi: tahke kuni mingi temperatuurini (ei mäleta täpselt, aga ca 300 kraadi). Sellest temperatuurist kõrgemal (vast 30 ... 50 kraadi) pehme, selline külma taluvõi sarnane ja edasi vedel faas. Pahteldamine on võimalik selles keskmises, pehmes faasis. Vaatasin töötoast, minul on kasutusel latid markeeringuga:BERA-SUPER LT.
Räbustaja. Räbustajana kasutan BERA-FIX, mõlemad Soome firmalt Boliden Bergsöe OY, Vantaa. Ostetud Würth poest. Räbustaja on happeline materjal (täpselt ei tea, aga arvan, et sisaldab tsinkkloriidi, tinapulbrit, võib-olla veel midagi).
Kuumutamiseks gaasipõleti. Olen kasutanud atsetüleenileeki, aga see on natuke liiga "äge". Parem on propaanipõleti. Olen proovinud ka 1000 W jootekolviga, aga seda ei soovita, kuna sellega ei saa plekki ühtlaselt kuumutada.See sobib mingi ukseserva või muu taolise tugeva koha tegemiseks. Ühtlane kuumutamine on oluline, kuna plekk läheb muidu "lainesse". Ka ülekuumutamine ei ole samal põhjusel hea.
Pintsel räbustaja pealekandmiseks. Kuna peale kuumutamist oleks hea pind üle hõõruda, siis sünteetiline pintsel ei sobi, põleb ruttu ära. Olen vahel, kui midagi käepärast ei ole, kasutanud puuvilleriiet (vanad spordisokid väga head) hõõrumiseks.
Puidust pahtellabidas. Puidust sellepärast, et tina jääb metalli külge kinni. Poes on müüa vist pöögist labidad. Mina olen ise sae peal lõiganud sobiva tüki pöögist.
Tehnika.
Määrad ära kaetava pinnaosa ja määrid külmalt, pintsliga, räbustaja õhukese kihina sellele laiali. Kuna räbustajasse on segatud tinapulbrit, siis see vajub põhja. Enne sega korralikult läbi. Siis gaasipõletiga ühtlaselt, nii, et plekk ei deformeeruks (deformeerub niikuinii!) kuumutad seni, kuni näed, et pinapulber valgub laiali, sulab. Siis olen hõõrunud pinna üle, et kõik kohad oleksid tinaga krunditud. Vajadusel annad sooja juurde. Roostekohad tuleb eelnevalt väga korralikult puhastada, muidu tina ei märga seda kohta! Siis võtad keretina lati ja kuumutad selle otsa niikaua, kuni näed, et see muutub pehmeks. Ülekuumutamisel kukub tina lihtsalt maha. Väikese harjutamisega tabab selle temperatuuri ära. Surud selle pehme tinalati otsa eelnevalt kuumutatud plekile. See tinatükk, mis on pehme jääb pleki pinnale päris ilusti kinni. Niimooni paned neid tinaplönne sinna plekile, kuni arvad et aitab. Siin ei ole vaja karta, et doseerid üle, või et on liiga vähe. Seda tina saab ära võtta ja ka vajadusel juurde panna. Siis veendud, et tina on peel pehmes olekus, vajadusel annad sooja juurde ja puidust pahtelduslabidaga pahteldad koha ära. Töö ei ole väga keeruline, aga tahab ikka vähe harjutamist. Põhihäda on plekipinna ülekuumutamine. Plekk võib jääda "lainesse" ja kogu pahteldus mõttetu.
Jämetöötluse teed pahtellabidaga. Külmalt töötlemiseks on olemas kumera tallaga sirge hambaga rasplid ja olen kautanud ka väga jämeda teraga lamellketast. Tina ummistab kõik tööriistad kiiresti!
Mida ma ise sellest tinaga katmisest arvan?
Ega see mulle eriti ei meeldi. Põhiliselt saab seda kasutada halvasti tehtud töö kinni katmiseks. Ka tehasetoodangu puhul oli see nii. Halvasti tehtud tööd peaks püüdma vältida, nii palju, kui võimalik! Näiteks põhikohad, kus olen tina leidnud on uksepostid, aknapostid, uste servad, aknaavade servad jne., kus asi ei ole mõõdus. Ka halvasti teostatud plekilappimst on hea tina kihi alla peita. Pealt jääb sile ja ei ole häbi teistele näidata.
Puuduseks on ka see, et tekib metallide paar: teras - tina. Ei hakka liigselt teooriasse laskuma, aga selles paaris tina ei kaitse mitte terast, vaid teras hakkab kõigepealt korrodeeruma! Seda küll mitte kontaktpinnast, vaid selle kõrvalt! Panen siia juurde ühe pildi detailist, mis oli Lincoln Zephiri esiakna post. Posti ja katusepleki montaaž tehases käis vist kuidagi väga algeliselt punktkeevitusega. Igal juhul oli see koht pealt kaetud paksu tinapahtli kihiga. Kohati vast 10 mm. Vahetasin selle koha välja ja tinutatud koha vastas, seespool, on kõige intensiivsem korrosioon. Kohati on pleki paksus .... 0 mm!
Käsitsi tehtud plekksepatöö ei ole kunagi päris sile. Räägitakse küll legende, et keegi oli teinud nii sileda pinna, et ainult kiht pritspahtlit peale ja sile! Olen selle alaga tegelenud juba 1977. aastast alates ja otsinud häid plekkseppi, et nendelt õppida. Nii häid mehi pole küll siiani leidnud.
Tänapäeval on olemas head viimistlusmaterjalid, samuti metallipinna korrosiooni vastu kaitsmiseks. Mõnemillimeetrises pahtlikihis ei näe mina küll mingit probleemi. Ülejäänu võiks olla plekksepa töö.



Terv. Autorestauraator

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
17.07.2006 at 17:19
vvt
  
keretina ja lappide tinutamine
Pidasin vaimusilmas sellist juhtumit, kui keset kereosa x on keskel ümar roosteauk. Lõikad roostekoha nt neljakandiliselt välja, valmistad ette auku täpselt istuva plekitüki ja punktid kempiga kinni. Tervet serva ju (eriti 0,8 mm puhul) keevitada ei anna, kisub kõveraks ja augud kerged tulema. Ehk mingid vahed jäävad vahele. Need siis oma arust tinutaks kinni - pahtliga kinnimäkerdamine ühte roostekindlat asja ei anna, vastasküljelt hakkab kindlasti ussitama uuesti.

Või olen väga valel teel???

____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
17.07.2006 at 17:34
1 edit. Last edited 17.07.2006 at 17:36 by vvt
5.0
keretina ja lappide tinutamine
kas see terase roostetamine ei või olla räbustist? Nooremast põlvest mäletan, et kui kasutada seda ämbrijootmise räbustit (mingi happeline segu oli), siis hakkas mõne aja pärast korrodeeruma, aga kui muid (kampol), siis ei hakka. Samas oli muidugi kampoliga jamam töötada- tahtis pinna paremat puhastamist ja ühtlasemat ning kõrgemale temperatuurile kuumutamist. Kas räbusti (küllap on tänapäeval mingeid valikuvariante) vahetamine ei aita?

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
17.07.2006 at 17:35
-fred-
 
keretina ja lappide tinutamine
Roostetama hakkab seepärast, et tekib galvaanipaar Fe-Sn, millest raud on pingereas eespool st aktiivsem. Ämbri puhul on tegu tsinkplekiga ja tsink on rauast aktiivsem.

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
17.07.2006 at 18:03
Tim
 
keretina ja lappide tinutamine
Aare su teise kysimusele vastus, loodame et autorestauraator ei pahanda aga siin siis veel yks copy paste.

ORIGINAAL TEKST

quote:

PLEKI PAIKAMINE

AUGU LÕIKAMINE

Puurimine



Tikksaega väljasaagimine



Servade puhastamine





LAPI VALMISTAMINE



Plekile vajaliku kuju (kumeruse) andmine:

a. mehhaaniliselt, alused (puit, pehme metall, kummi, liivamatt)



b. termiliselt, servade kuumutamisega



Lapi märkimine



Lapi väljalõikamine (käärid, servade silumine, servade mõõtu lõikamine lamellkettaga)[/size]



Lapi sobitamine



Punktimine e. "traageldamine"



Kontrolli tasapinnalisust!



Keevitamine: lühikesed lõigud, kiire jahutamine suruõhuga



Kontrolli, kas keevitasid läbi!



Keevitamine "tõmbas" pleki kõveraks



Õmbluse puhastamine



Puhasta ka teiselt poolt!



Õmbluse "venitamine" e. pinnimine



NII LIHTNE SEE ONGI!



Koostas: Märt Aarne
Autorestauraator, Kurtna 2006


Sellest "kiirest jahutamisest" oli kaa veel kuskil seal juttu aga hetkel ei leia seda teemat sealt foorumist ylesse.

Vabandan ka nende y pärast, need seal olude sunnil.

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
17.07.2006 at 18:10
1 edit. Last edited 17.07.2006 at 18:18 by Tim
kefka
keretina ja lappide tinutamine

tervitus...aga ei suutnud teemasse sekkumatta jääda,ülaltoodud jutt ja teguviisid õiged(pean silmas uunikumide taastamist).aga selline töö on aeganõudev ja sigakallis.
tavamasinaid,mille" väärtus" ei ole võibolla nii suur ,remonditakse tiba teisiti.ehk siis näiteks tiivaääre vahetus.lõigatakse relakaga roostes osa maha,servatakse äär spetsiaal tangidega ja sobitatakse sinna serva sisse uus tetail ,et uue ja vana pleki tasapind oleks sama.nüüd punktitakse plekk kinni,nii umbes viie millimeetri tagant.nüüd oleks õige see keevis katta tinaga.kui seda ei tehta ,siis mõne kuu möödudes turritavad juba värvi alt punnid.ehk siis on niiskus läinud keevise vahele.
tinapahteldus ja keevise katmine tinaga on siiski kaks erinevat asja.ja katta keevised tinaga on igal juhul parem kui lihtsalt pahtliga.

____________________________
Oldsmobile Custom Cruiser '80
chevrolet k30

Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
19.07.2006 at 21:11
tqhq.ee foorum : Vaba teema : keretina ja lappide tinutamine  
Log in: Username: Password:
Account recovery
 
© tqhq.ee 2000 - 2024.