| Poster |
Message |
 Astro SS
|
 Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Ram on N2G klassi veokas ja maastikusuutliku veoka lubatut käru täismass on 2xveoki enda täismass (jämedalt 4tonni) ehk ca 8000kg.
Nii,et ametlikukt saaks Ram'i sappa võtta päris korraliku paadi.... 
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 16:53 |
|
v6sa
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
quote:
Astro SS: Ram on N2G klassi veokas ja maastikusuutliku veoka lubatut käru täismass on 2xveoki enda täismass (jämedalt 4tonni) ehk ca 8000kg.
Nii,et ametlikukt saaks Ram'i sappa võtta päris korraliku paadi....
USAs ilmselt jah.
Meil (ja enamuses EL aladel) kehtiv seadusandlus ütleb, et O2 haagis kuni 3500 kilo, O3 haagis kuni 10, kuid pidurisüsteemiga saab nuputamist olema. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 17:29 |
|
Astro SS
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Viimaste vihjete järgi on meie kohalik ARK hakanud ka elektripidureid aksepteerima ja sellest tulenevalt Ram'idele sobivaid poolhaakeid...
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 18:20 |
|
v6sa
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
quote:
Astro SS: Viimaste vihjete järgi on meie kohalik ARK hakanud ka elektripidureid aksepteerima ja sellest tulenevalt Ram'idele sobivaid poolhaakeid...
Huvitav ja väga teretulnud uudis.
Palju RAMile sobiv O3 sadulhaagis ka maksab? Puhas uudishimu, ma ei tea neist suurt midagi... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 19:14 |
|
taaniel
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
quote:
v6sa: quote:
taaniel: Selle Concord nyyd mingi trippimise paat küll pole.
Aga valgusta siis pimedaid, oo üllas asjatundja... Milline peaks olema ultimaatne trippimispaat?
Ultimatiivseid trippimispaate märkis Ply oma esimeste postides. Concordi puhul ma lihtsalt arvan, et meie regioonis peaks paat olema korraliku pealistusega, riidega kaetud paadiga pole neli päeva tiksuda kuigi mõnus. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 21:24 |
|
Rein000
 |
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Kui on tahtmine suur ja pole enne paati olnud, tiksud ka lahtise paadiga see 4 päeva ära. Mhmh! |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 22:49 |
|
ervin
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
quote:
Rein000: Kui on tahtmine suur ja pole enne paati olnud, tiksud ka lahtise paadiga see 4 päeva ära. Mhmh!
see ei tee paadist veel siiski trippimise paati  |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 22:55 |
|
DevilDeVille
 |
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
quote:
taaniel: quote:
v6sa: quote:
taaniel: Selle Concord nyyd mingi trippimise paat küll pole.
Aga valgusta siis pimedaid, oo üllas asjatundja... Milline peaks olema ultimaatne trippimispaat?
Ultimatiivseid trippimispaate märkis Ply oma esimeste postides. Concordi puhul ma lihtsalt arvan, et meie regioonis peaks paat olema korraliku pealistusega, riidega kaetud paadiga pole neli päeva tiksuda kuigi mõnus.
Ilmselt teen end joonelt lolliks a minu hägune mälu räägib ka jäiga pealisehitisega konkordidest?
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 23:00 |
|
wagoneer
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Nagu võsa ülalpool kirjutas jevroopas kehtivatest gabariitidest(pikkus/laius/kõrgus) siis need seavad teatud piirangud paadi suuruse osas. Mul on asjaga omad plaanid ja nende hulkka kuulub ka mobiilsus oma transpordiga. Nii mööda maad vedamine kui ka slippimine.
Mul pole jah kahjuks Eestis selliste 7+m kaatrite omanikest tuttavaid väga. Aga küll on mõned Soomlased ja Rootslased. Ja mõned neist sõidavad väga edukalt oma näiteks Regal Commodore 2665 cabin tüüpi paadiga mitmenädalasi trippe. Pealisehitis(katus ja seinad/esiaknad) on võimalik halva ilma korral külge monteerida.
Aga nagu ütlesin juba eespool siis kavatsen järgmisel hooajal mõne retke nendega kaasa teha. Eks siis paistab.
Samas on nemad merel käinud pea sama kaua kui mul usakad on hoovis olnud(mingi 10a siis) ehk eks neil mingi kogemus ka ikka olemas on. Aga loomulikult on see mõttevälgatus selline kompromisside teema. Alati tahaks kõige kõigemat. Eks peab leidma omale sellise kuldse keskmise. Ja mitte avastama ühel hetkel,et oledki lõpuks käsist jalust seotud kohustusega osta igaks liigutuseks teenust. Rääkimata kaatri hoiustamisest sadamas. See ei ole see mida ma tahan.
____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76` |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 00:30 |
|
Rein000
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
quote:
ervin: quote:
Rein000: Kui on tahtmine suur ja pole enne paati olnud, tiksud ka lahtise paadiga see 4 päeva ära. Mhmh!
see ei tee paadist veel siiski trippimise paati
Miks ei tee? Mis on trippimine, kas valges tennises ja pükstes sadamast sadamasse kulgemine, või sõita Peipsilt Grete motellini ja tagasi, telgis või paadis katte all magades, kalapüüdes ja muidu tsillides?
http://reinufoto.wordpress.com/2012/08/29/vortsjarv-vaike-emajogi-25-08-2012/
Paadil tegime kiiresti 3 lauast kaare keskele, et vihma korral koormakate üle visata ja voilaa. Võrtsust Toilasse ka matk tehtud, 3 päeva. Edasi Verki ei läinud tookord enam ükski, kuna päris korralik torm oli ikka. Koos ärajääd etapiga oleks ka ilusati 4 päevane olnud.
http://pilt.delfi.ee/my_album/291659/
Oli päris igasugu erinevaid aluseid, millega see teekond ette võeti. Matkatakse ju ka jalgsi, autodega, haagis suvilatega, kuni sinnani, et igal ööl ööbid automatkal olles lux hotellis. Küsimus on selles, mida rahakott kannatab ja millist olekut pead ise normaalseks, enda jaoks. Eks nende vahel ongi lahendus. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.12.2014 at 01:50 |
|
taaniel
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Eks saab iga paadiga neli päeva käia, uudsuse ja fanatismi tuules saab kenasti hakkama. Ma paari inimest tean, kes alguses sellise lahtise Regali ostnud ja kui endas meremehe on avastanud, siis ikka HT mudeli peale kolinud. Eriti kui perekond kaasas on, siis igast mugavusvidinad aitavad meeldivale ajaveetmisele tugevalt kaasa.
Omatud kogemus ja ootused annavad ikka kõige parema ülevaate mida täpselt tahad ning päeva lõpuks selgeks teevad palju selleks üldse aega on. Merega kipub see lugu olema, et kui meeldima hakkab, siis mujale ei tahagi.
Paljukirutud Siilatsi raamat annab päris kena ülevaate kaatriga trippimisest, lihtne lugemine aga täiesti värvikas. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 07:29 |
|
wagoneer
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Siilatsi raamatu tõi jõuluvana juba ka. Nüüd jäävad veel lubade kursused kusagilt otsida.
Kinnisel paadil on meie kliimas kindlasti suur eelis. Saad ju putka soojaks ja põhimõtteliselt ka täiesti kuivaks.
Samas kasutajate sõnul on seal ka miinuseid just selle kinnisusest tingituna. Ja no selliseid kahe tekilisi, kus ilusa ilmaga üleval olla saad ja halva ilmaga all majandad kaatreid kahjuks ei unista isegi omada.
Aga veelkord on minu jaoks oluline mobiilsus. See tähendab,et alus peab mahtuma kastika legaalse haagise piiridesse ning samuti ei tohi ületada igasugu muid gabariidilisi näitajaid mis sellega kaasnevad.
Ja no loomulikult seab piirid ka rahakott. Eks igaühele oma.
____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76` |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 08:48 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
Rein000
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Kinnistel paatidel peab olema jällegi pidevalt juhe taga ja puhurid sees, et hallitama ei lähe, meie niiskes kliimas. Mul Busteril istmepadja alused hallitasid juba täiesti kuival ajal, temperatuuri kõikumine toob kondensi alla ja läheb. Praegu seisma pannes panen alati neile pudelid ja vendrid alla, et õhk läbi käiks. Ja alu paadipuhul koos akende pesuga on see kõige suurem hooldus, mid peab pidevalt tegema |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 11:56 |
1 edit. Last edited 27.12.2014 at 11:58 by Rein000
|
Andrus BHRA
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Sellist teemat küll poleks tqhq´st oodanud leida ja ei suutnud vastu panna, et siia midagi kribada!
Omades ise umbes 30 aastast paadisõidu - paadiomaniku kogemust, julgeksin ka paar sõna kirjutada. Olen omanud nii alumiiniumist, puidust kui ka plastikust aluseid ja isiklikult olen jäänud plasti juurde. Seda siis hoolduse lihtsuse, remontimise oskuse ja ka esteetilisuse kaalutlustel. Andku mulle alupaatide omanikud andeks, aga see materjal iseenesest on super, kuid paadiehituses sobib ainult kala- ja tööpaatidele. On tulnud ette ägedaid cruisereid alumiiniumist, aga sees on ikkagi plast ja puit, nende materjalide "soojuse" ja esteetilisuse vastu ei saa. Ja siis vaadake alumiiniumist cruiserite hindu! Puidust aluse ostmisel peate aga kohe varuma 5 korda rohkem aega selle hooldamiseks ja "lakkumiseks" võrreldes alu- või plastpaadiga. Ettevaatust eriti kui olete ostmas vanemat, taskukohast, 30 jalast, ilusat mahagonist cruiserit. Seal on nii palju väikseid nüansse ja kui te pole puitpaadi ehitusega kursis, siis õnnetu altminek on garanteeritud. Lisaks puitpaadi säilitamisel ja ületalve hoidmisel on veel omad nõksud. Ja puitpaati ei soovitaks treileril siia-sinna eriti kärutada. Räägin seda puhtalt oma kogemustest, mitte et "keegi kusagil rääkis"! Korralik mahagonist 2 kajuti ja roolimajaga "paat" on meresuutlik, turvaline, esteetiline ja ka taskukohane, aga seda juhul kui te pole laisk ja teil on piiramatult vaba aega. Kui te olete laisk, või lihtsalt napib vaba aega, siis peate vajavad tööd tellima vastavatelt meistritelt ja see tähendab "muchos dineros"! Seega järgi jääb plastik paat. See Ply väljapakutud Cocorde 900 on väga kõva "paat"! Omal ajal, see oli vist 1989 , ei viitsi praegu paberites tuhnima hakata, tunnistati see paat Stocholmi paadimessil ilusaimaks paadiks. Leif Lindstedi kõik loodud paadimudelite vormid ja õigused nende tootmiseks on mingi 7 aastat seisnud minu hoovis, kaasaarvatud ka see Concorde. Vanahärra loominguga on omal ajal tehtud 3 Maailmarekordit kiiruses vee peal, tema disainitud paate leiab (või leidus kunagi) Norra rannakaitses, Rootsi päästes ja kes teab kus veel. Neid Concorde toodeti 89-94 kokku ca.40 tükki ja enamus neist valmisid lõplikult juba omaniku käe läbi, ehk enamus paate müüdi n.ö. poolfabrikaadina. Korpus ise on heasti hinnatud Rootsis ka tänapäeval, kuna ikka aeg-ajalt helistab keegi rootslane ja soovib sellise korpuse tellida. Rootsi erinevatel Poker Run võistlustel on üks Concord ka 90`datel ilma teinud. Väidetavalt olla kätte saadud ka 78-80 knots kiiruseid. Ply poolt viidatud paadi hind on muidugi kahtlaselt odav, vajaks väga tähelepanelikult suhtuda! Tavaliselt on Concordide hinnad rootsis vahemikus 250-450 tuhat.
Kas ta aga nüüd parim matkapaat on, selle üle võib muidugi vaielda! Sees on tal ruumi 4´le, siis söögi valmistamiseks, hügieeni tagamiseks ja magamiseks. Suurema seltskonnaga pikemaid reise mina ette ei võtaks aga samas on alati ju võimalus, et osa seltskonda ööbib näiteks kaldal telgis!
Nüüd rääkides Ameerikas toodetud sellistest keskmistest 25-30 jalastest cruiseritest, siis minuarust tasub seal vaadata mitte ainult nende tootja nime, mõõtmeid ja mootori võimsust, vaid ka igasuguseid muid parameetreid, mida tavaliselt ei jälgita. Konkreetne, jällegi enda kogemus, et samamõõdulised ja justkui samasuguse disainiga paadid käituvad absoluutselt erinevalt. Ühega tunned ennast 3 m laines veel turvaliselt aga teisega on poole väiksema laine juures tahtmine ruttu kaldale minna!
Jube pikaks venib jutt, keegi ei viitsi nii pikalt lugedagi, aga kes tahab pikemalt juttu vesta, siis need on teretulnud külla! Võib-olla, et keegi leiab minu angaaridest isegi omale midagi!
____________________________
BMW M1 Turbo Sauber Group 5
´57 Chrysler 300 Promod
´13 Chevy Express AWD
´87 Chevy Fleetside 454
Paar Ameerika uazikut |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 13:54 |
|
wagoneer
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
No kus mujal kui ikka siin peab asju arutama. Ma uustulnukana kipperis ei julge suud paotada oma plastiku ideedega 
Minu jaoks puit on täielikult välistatud just selle hoolduse ja transporditavuse poolest. Hiljem kui vahetas puidust aluse plastist aluse vastu tõdes muidugi,et vahe merel on päris suur puidust paadi kasuks. Puidust alus oli muidugi ka natuke suurem kui plastkaater.
Aga ma hea meelega tuleks sulle Andrus mõnikord külla ja vestleks pisut neil teemadel. Mulle kui elupõlisele vee ääres elanud maarotile on kõik vihjed ja ideed teretulnud.
Tahaks enne millegi tegemist omale asjad selgeks teha.
____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76` |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 14:19 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
vvt
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
No võhikul on ka (klaas)plastikust kaatriga alt lendamise võimalus täiesti olemas, plastikatkust puretud põhi tõmmatakse autopahtliga tasaseks, lihvitakse siledaks ja värvitakse mürgiga üle - nagu uus. Kui tugev selline põhi on, avastab igaüks ise 
quote:
Kas ta aga nüüd parim matkapaat on, selle üle võib muidugi vaielda! Sees on tal ruumi 4´le, siis söögi valmistamiseks, hügieeni tagamiseks ja magamiseks. Suurema seltskonnaga pikemaid reise mina ette ei võtaks aga samas on alati ju võimalus, et osa seltskonda ööbib näiteks kaldal telgis!
Suurem lõbusõidukaater pole matkapaat! Matkapaat on eelkõige suht väikese kiirusega, merekindel ja ökonoomne - kütusekulu loetakse ühekohaline arv liitreid tunnis. See tähendab, et ümarapõhjaline. V-kujuline kerega lõbusõidukaater on suurel kiirusel hea, kuid allapoole poolgliseerivat kiirust loksutab laines mis kole. Kui kütusekulu ei koti, siis 40 sõlmega meetrises Läänemere laines tundide kaupa rappuda pole ka just suurem asi matkaelamus.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 14:53 |
2 edits. Last edited 27.12.2014 at 14:55 by vvt
|
Andrus BHRA
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
No vot, siin ongi jällegi iga inimese omad valikud ja eelistused. Mina eelistan kiiret ülesõitu näiteks Turu saarestikku ja seal juba rahulikult saarte vahel tiksumist läbi Ahvenamaa saarestiku ja sealt juba rootsi saared-rand käega katsuda. Peatuspaikasid on sadu ja tuhandeid, kui ei ole selline "sadamamees"! Sadamameestele muidugi leidub ka sadamaid ja väiksemaid kaisid nii et vähe pole! Tankimisega ka pole probleeme ette tulnud. Meie rannikumeres pole aga kahjuks eriti palju võimalusi pikemaks matkamiseks. Kahe-kolme suvega kärutad saarekesed ja laiud läbi ja ongi kõik, lisaks veel jube peavalu tankimisega. Ahjaa, korra-kaks teed Võrtsu - Emajõe - Peipsi tripi ka ja ongi nagu kõik.
Nüüd matkapaadi kohta ütlen nii: on veedetud lagedal veel küll aega 7 knotsi ja 7 liitrit tunnis, aga minul hakkab küll jube igav! Ja kui arvestada juurde, et alkot hakkab minema tunnis sama palju kui kütet, siis ei teagi, kas ta palju odavam tuleb?
V-põhjalise ameerikamaa paadi kohta on üks väga oluline asi, mida peaks vaatama, kui tahad lainetavas meres sõita - kaal ja korpus! Kui tavaliselt kaaluvad näiteks sellised 25 jalased "beikarid" ja "siireid" keskmiselt umbes 1,8 max 2t, siis on olemas üks 25 jalane, mille tühikaal on tehasest tulles 2,8t ja vot sellisega on laines juba hoopis teine tera. Muidugi on tal omad miinused, näiteks glisseerima saamine on paras trikitamine (kui rahvast kõvasti peal).
____________________________
BMW M1 Turbo Sauber Group 5
´57 Chrysler 300 Promod
´13 Chevy Express AWD
´87 Chevy Fleetside 454
Paar Ameerika uazikut |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 16:03 |
|
wagoneer
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Vot sellise vaikse tiksutajaga sai eelmine aasta kulgetud ümber naissaare ja see ei ole päris see. Kuna tegu oli ka diisliga siis oli kütuse kulu oluliselt pisem kui mu kastikal
Vaataks ikka V-põhjaliste poole. Seda kaalu asja ütlesid USA paadi tegelased ka. Et peab kaalu jälgima ja kui on sama pikkusega/tüüpi paadid samalaadse mootoriga siis peaks eelistama seda mis rohkem kaalub. Ja no neil oli muidugi glissi ajamise kohta oma arvamus  Lihtsalt peab panema võimsama mootori.
Aga hetkel just selline pilt ongi kujutluses nagu Andrus kirjeldas. Aga noh maarotist võõrdumine võtab ikka natuke aega.
____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76` |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 17:33 |
|
Rein000
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Alumiiniumi puhul jah on see jahedama ilmaga hubasuse puudumine. Aga kui ei räägi sellisest paadist, kus WC on peal, siis Buster Magnum või Anytec on täitsa omal kohal. Anyteci puhul pani imestama see, et miks 750 SPD ei tohiks 8 inimest peale võtta. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 18:05 |
|
PlyVal64
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
quote:
Andrus BHRA: Sellist teemat küll poleks tqhq´st oodanud leida ja ei suutnud vastu panna, et siia midagi kribada!...Ja siis vaadake alumiiniumist cruiserite hindu!
Andrus, kõigil "poisikestel" on aeg millagi suureks kasvada Ja mere pakutavat vabadust nautida.
Mis alut puudutab, siis ise ju ka ütled asja olemuse ära: see on über materjal ja maksab koledal kombel.
Aga üks asi, mida kaatrimehed ei taha väga rääkida, on reaalsed sõidutunnid ja sealt tegelik rahakulu ajaühikus. Meil on harva kuulutustes töötunnid kirjas, mujal on see tavaline ära näidata, et katelde ja kogu paadi sisustuse olukorrast ainu anda. Iga kaater laguneb lainetes lõhkudes, tee mis tahad. Ja ka kulutus on neil ikkagi jõhker, nii ongi heade paatide läbisõidud olemaud. Üks tõug, mis mulle meeldib, on Tresfjord. See on kvaliteetpaat. No kiire pilk Soome nettivenesse ja mis leiame: 25 aastat vanad kaatrid ja töötundide arv selle ajaga 1200 ja 1785. Vahetatud kateldega 9 hooajaga 588 tundi. See on siis kaatrite tegelik kasutustihedus, mis on ju olematu! 25-30 liitrit tunnis, nagu müüja väidab, pole ju üldse palju selliste kolakate jaoks aga ikkagi sõidetakse nendega olematud tunnid hooajaga. Isegi päris igikestva Perkinsi säästu-kulutajaga on suudetud 30+ hooajaga sõita vaid 2400 tundi... 11315 päeva jooksul on paati kasutatud sõitmiseks 100 päeva, enamuse ajast on asi siis lihtsalt ujuv seisev suvila olnud.
Mis on veel kummaline: kuna navitehnika maksab nii kaatrile kui jahile ühepalju... ja palju!... siis ma ei mõista, miks seda kaatritele üldse pannakse, kuna nendega ju ei sõideta! Jällegi: plotterist HD radarini, seda kõike tarbitakse samamoodi ajaühikus. See jõuab kaatri peal ammu vananeda enne, kui seda üldse kuidagi kasutama on hakatud. Sadamas seismiseks pole mitte midagi ju vaja. Ja nii vaatadki neid seisvaid kolakaid kusiganes sadamates ja no ei mõista, miks sinna raha üldse on hukatud! Meie käime iga vaba hetk purjekatega sõitmas, mõned käivad truilt iga kolmapäev võidu sõitmas ja otsa veel nädalavahetused, Väin ja niisama kruiisimsied - toimub reaalne veesõiduki ning selle varustuse otstarbekohane kaustamine, sadu ja isegi tuhandeid tunde hooajaga. Ostetakse kallis mänguasi aga seda ka tarbitakse... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 19:36 |
|
wagoneer
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Priidu jutus iva sees. Kuna ma siin Viimsi ka pizzasid laiali vean kõige muude tegevuste vahel, siis näen palju aedades ja majade esistel seisvaid kaatreid. Olles kaks suve siin toimetanud pole päris paljusid neid isegi liigutatud kusagile. Loomulikult on ka suur kogus neid mis näed,et auto sabas kusagile lähevad ja tulevad. Kaatreid on siis nii päris suuri kui ka väiksemaid. Ühelt tegelaselt ka küsisin huvi pärast,et kas sõitmas ka käid. Vastuseks sain,et see võtab bljääd kui palju bensu ja vedamine on ka kallis(pereisal oli nissani särtsukas) ja seega peab teenust ostma. Ehk peab ka kai maksu maksma kui see seal seisab jne. Ehk las seisab parem aias. Ma ei saa aru kas siis enne ostu ei uuritud palju bena võtab või kuidas vedada saab? Või oli lihtsalt ostu hetkel pohlad kõigest sest pappi pritsis igast august.
On ka selliseid kes sõidavad rannast natuke maad eemale ja tsillivad seal päev otsa ning siis tagasi kaldale. Kui kõht tühjaks läheb siis tellivad omale kusagile Viimsi sadamasse süüa/juua ja lähevad oma ankrupaikka tagasi tsillima.
Nii tulebki aastatega olematu kogus töötunde.
Et mitte ise sellise reha otsa astuda, siis hakkangi tasapisi infot hankides oma mõtteid kujundama just nii,et oleksin legaalselt mobiilne nii maismaal kui ka vees. Ja saaksin ka soovi tekkides kaatrit reaalselt kasutada kus iganes soovin. Ja kuna veduk on olemas, siis on ka suur kogus parameetreid juba paigas. Peab vaid tegema CE load ja paadi load ning siis ARK-is kastika kaalud korda ajama. Ehk paras aeg ennast sellele kuluva aastakese jooksul nii merel kui kaatrindusega toimuvaga kurssi viia.
Ega ükski hobi pole odav. (krt tellisin tuttava palvel male nupud/laua mingilt inglise käsitööliselt ja hinnaks oli komplektil 745.- naela koos siia saatmisega ) Selle raha eest saaks juba pisikese turbo Aga näe tal oli just neid vaja,et peale sauna oma sõpradega malet mängida.
____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76` |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 20:49 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
taaniel
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
See töötundide arv on tõesti natuke petlik. Kaater seisab Pirital, tahad sõita Pranglile sööma ja päeva/kahte veetma, ütleme, et lähed vaatad Keri ja Aksi ka üle. Pühapäeva õhtuks on 4 töötundi mootoril aga terve nädalavahetus on sisustatud. Järgmine nädalavahetus teed Mohni otsa aga tulemus on sama. Ja nii ongi pool eesti paadi hooajast edukalt seljataga Ülejäänud osa hooajast tiksud lahel või tegeled teiste hobidega.
Nagu siin enne viidati, siis alu paatide mure on tõesti see, et nad on sedavõrd tööpaadid, et naised ei saa kusagil isegi pikali visata päikese käes. Jutt siis nendest, mis vähegi mõistlikul hinnatasemel on. Ma alati vesistan kui seda kinnist Alunauti Vanasadamas või Naissaarel näen, kuradi hea paat aga ikkagi endale ostma ei läheks - lihtsalt pole tarvis nii praktilist paati. Nii jääb muidugi oluline osa laidudest ja väikesaartest avastamata, plastikuga lihtsalt ei tiku sinna ligi.
Ma tegin load paadiluba.ee-s mingil kursusel mis korraldati koos päästjatega. Sai ühe nädalaga kevadel asja kiiresti korda, ei pidanud mitu kuud õhtuti/nädalavahetustel tiksumas käima. Ma ei tea kas enam nii korraldatakse. Tegelased ise on seal väga muhedad. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 22:16 |
1 edit. Last edited 27.12.2014 at 22:18 by taaniel
|
viplala
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Te olete valikust välja jätnud kummipaadid, need täispuhutavad. Pole isegi haagist vaja, ainult pumpa. Suurematesse mahub terve pere peale. Hammastega koera peab ainult maha jätma. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.12.2014 at 01:47 |
|
Märt
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Kuidas see oligi:
Purjetaja räägib teekonnast sihtkohta, kaatriomanik sellest, mida ta kohalejõudes tegi
Sellest ka need vähesed sõidutunnid, kuna kaatriga vast pääseb kiirelt kohale ja teekond pole peamine.
Mul oli soojas elades väike kiirpaadike, meie kliimas pole isegi tahtmist mingit veeliikurit saada (vähemalt veel). Kindlasti eeldab meresõidu hobi ka piisavalt vaba graafikut, et need seitse tõsiselt kena sooja ilma ära kasutada. Paljudel paadiomanikel on veel x hobi, mis mõnikord ka ilusat ilma soosivad ja siis seisabi uhke laevuke enamuse ajast hoovis.
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
28.12.2014 at 08:55 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
wagoneer
|
Kaatri transport USA-st ja muud paadijuttu
Märt sa oled lihtsalt ära hellitanud ennast seal soojas olemisega
See aasta ju kestis tavaline Eestimaine suvi pea poole detsembrini välja. Ok vahepeal korra sadas lund ja oli paar külmapügalat Aga seda on vahest ka mais juhtunud nii,et pole hullu.
Tegelikult huvitaks kas on kellegil kogemust kui panna näiteks originaal mootorist raskem mootor või siis just kergem mootor peale. Näiteks siis kergema poolelt umbes 70kg kergem või raskema poolest umbes 150kg raskem.
Kas ja kui palju see mõjutab? Raskem loomulikult vajab siis rohkem HP-sid,et glissi minna aga huvitaks just kas see raskuste erinevus originaal konditsioonist mõjutab ka kuidagi juhitavust/püsivust? Ja kumb on halvem variant, kas kergem või raskem?
____________________________
dodge ram 2500 97´ twin turbo just for fun 1mile=226km/h lendas õhku
pontiac firebird convertible 69´ töös
pontiac gto 71´ valmimas
Dodge Charger Super Bee 71´
International Harvester Travelette C-120 61´Sõidab
Mitsubishi Colt Lancet 76` |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
28.12.2014 at 10:30 |
1 edit. Last edited 28.12.2014 at 10:38 by wagoneer
|
1 2 3 4 5 6 7 
