| Poster |
Message |
 Märt
|
 Ioonküte ja muud kütmise viisid
Passiivaurusti (Ice-Stick), õhk-vesi-soojuspump ja majas on ainult põrandaküte mõlemal korrusel. Kuskil eespool seda ka korra mainisin.
http://www.octopus.ee/est/tooted/ice-stick
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
19.05.2012 at 09:45 |
|
tfr
 |
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Ehk siis - mingi "superinnovatiivne futuristlik soojusvaheti" ja vahe kõige labasemate radikatega on umbes 20% (talvel täpselt sama kulu, 160 vs 120m2 maja, aga suvised arved on Sul umbes 2x suuremad (400-500 vs 600-900kwh) ehk et tavatarbimine on Sul suurem).  |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
19.05.2012 at 10:54 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
Märt
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Hakkasin ükspäev vaatama ja lugema, kuhu see elektter siis kulub, mul 4 külmikut, pesumasin veel araabiast, kus tarbimist ei vaadata, sammuti pesukuivati on suur, saunakeris on 9kw jne. Plaan hankida see vidin, mis näitab, palju ja kus midagi kulutab.
Viimasel suvel tõmbasin küttel kaitsmed välja paariks kuuks ja ikka oli kulutus suur
EDIT: Talvel kütan veel 4x5m kuuri hariliku radikaga.
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
19.05.2012 at 12:14 |
1 edit. Last edited 19.05.2012 at 12:15 by Märt
|
jeff01
 |
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Tuttav ise koostas neid ioonkütte katlaid kuid lõpetas peale tohutuid garantiiremonte uute tootmise ning remontis oma raha eest vaid neid mis kunagi müüdud said. Olenemata sellest et kinnine süsteem tekkis süsteemi sete ja kui alguses pandi elektroodid vertikaalasendis nii et mittejuhist kontaklaat allpool siis hakkas faaside vahet läbi lööma see sete ja põletas need plast plaadidki läbi. Teine suur häda oli ülitihedate lülituste teema sest seda taluvaid kontaktoreid pole pmt olemas. Kolmas häda on väiksem kasutegur kui mis iganes muul süsteemil...ka suur boiler on kütteallikana tõhusam.
Nüüd on tal teised huvid ja on avastanud suht öko lahenduse selle näol, et teeb õhk-õhk pumbast pmt õhk vesi pumba....odava soojusvahetiga sobib see küll vaid põrandakütte mitte radikate kütmiseks kuid on 2-3x odavam kui alternatiivne tehasetoode ja see tõesti toimib.
mul kulub 100 ruutmeetri peale 12-15 rummi puid aastas umbes 300-350 euri (laed 15-30cm villa ja seinad 10-15cm......jah pool maja vaid 10cm ja mitte kivi peal vaid sellega asi piirdubki) Ahiküte sai seepärast, et puit on ja jääb odavaimaks soojaandjaks ja ka ahjudega sai pmt ise hakkama. Ahi on muidugi selline mis ehitusfoorumi liikmete arust mitte kuidagi tööle ei pidanud hakkama kuid töötab sigahästi. Kütan talvel kahte ahju 1x päevas ja igapäevaselt.....kevadel ja sügisel vahelumisi kumbagi. Toas meeldib hoida 24-26 ja ööpäevane tempi kõikumine jääb 2 kraadi sisse reeglina. Hea lisana toimetab ahiküte ka ventilatsioonina ja kui 1 kord nädalas peab tund aega puid vedama ja kollet tuhast puhastama ei näe selles ka erilist ebamugavust.
Nüüd tahan teise korruse välja ehitada kuid õhk-õhk pumba kasuks pean otsustama vaid seetõttu et teisele korrusele puid vedada oleks piin ja nelja ahju kütmine poleks enam nii meeldiv.
____________________________
www.facebook.com/whlsup |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
22.05.2012 at 23:18 |
|
pimeroolis
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
RICAMB: quote:
pimeroolis: ... jah see läheb aint kütte peale. Süsteemi tõid ja paigaldasid soomlased, noh mullatööd ja betoonivalu oli kohalike kuttide käsiala. Tuli sellel hetkel odavam kui eesti firmadega asju ajada. Võin öelda, et kogu protseduur oli perfektne alates maja ülemõõtmisest, võeti arvesse kõik soojustus,aknad,...eluruumid, abiruumid. Uuriti maapinna koostist. Põrandaküte projekteeriti just selle maja jaoks, jälgib suuri aknaid, uksi toru sammu tihedusega. Selle järgi arvutati ka optimaalne pumba võimsus ja maakontuuri pikkus. Pump ise kahe kompressoriga, aitab täpsemalt jagada kasutatavat võimsust olenevalt tarbimisest. Toatemperatuuri soov oli projekteerimisel +21. Saab muidugi soemaks ka teha. Siinkohal oli soomlaste komentaar , et sellega pead arvestama ka, kui juurde keerad siis läheb elektrit rohkem. Sellel toatemperatuuri soovil otsene seos pumba võimsusega. Odavamalt ei saa kui ütled mingi madalama temperatuuri, ostad odavama väiksema võimsusega pumba ja siis keerad nuppu. Soomeski pidi sellega muresid olema, inimesed üritavad kavalad olla aga...kui tahad soemat tuba siis tuleb asjast mainida. Proovisin ka kui palju tuleb nö nupp põhja, tuli küll, ommikuks oli +36. Süsteem ehitatud nn täisvõimsus ehk põhikütte süsteemina. Elektrit juurde kütmiseks ei kasuta. Pole tennigi masinas. Elektrisüsteem eraldi, mõeldud avariiolukorraks, kui peaks pumbaga midagi juhtuma. Noh soomlastel võib aega minna selle tulemisega. Ega sul nüüd need nr liiga metsikud ka ei ole. Kui suure väljundiga pump sul on. Mul 13kW väljund kahe kompressoriga kokku, tarbib vastavalt 4,7kW kahe peale kokku, noh juhul kui mõlemad korraga töös. Kui pikk maakontuur.
Kui just saladus pole, siis firma selle süsteemi sul püsti pani?
Ei ole saladus. Nad mul head tuttavad. Rääkisin nendega, et siin pool püsiv huvi asja vastu. Ütlesid, et praegu kindlasti ei ole aega siia poole tulla, omal sedavõrd töid ees ootamas. Aga vahest võiks ju ka... Sellepärast ei pane nende soovil siia andmeid üles. Aga kui nõu vaja siis proovivad aidata. Oma maja süsteemi ehitusele eelnenule tuginedes võin suht kindlalt öelda, et maaküte ja muud soojuspumpadega seotud teemad kannatab lasta asjatundjatel valmis mõelda, võib tulla tunduvalt odavam ja toimivam kui ise proovima hakata. Ja maakütet saab põhikütte süsteemina kasutada, muidugi peab olema vastavalt ka projekteeritud. Muud soojuspumpadega seonduv noh õhk-õhk, õhk-vesi on lisa ehk toetavad süsteemid. Sest õhust võetava soojuse nullib ära juba -15 kraadine pakkane. No müüjad väidavad, et tehas lubab, et toimib -25-ga... aga tegelikkus on ikkagi see, et ega sellise külma juures enam õhus soojust ei ole ja see võimalik kütmine toimub ikka elektri abil või seiskub soojuspump kogunisti. Tasub ettevaatlik olla ka nende süsihappegaasiga toimivate pumpadega siin on kate lubadustele enam kui kahtlane. Eks igatsugu tunneli ja muid innovatiivseid asju mõeldakse välja. Isiklikult mulle on see ioonkütte teema jäänud suht arusaamatuks, noh selle kasutegur...? Ja muidugi töökindlus, elektri toimel tekkiv vee lõhustumine tekitab igal juhul mingi jäägi, sademe mis siis lõpuks asja lühisesse laseb. Ahjud on ka mul alternatiivina olemas ja igati väärt vanad asjad, mis alati toimivad olenemata elektri olemasolust.
Aga kuna puudub isiklik mets, siis ei saa põhiküttena arvestada.
____________________________
Ford Excursion 6.0 Limited
...rõõm ilma diislita on teesklus... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
23.05.2012 at 04:17 |
|
BlueStang
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
Märt: Passiivaurusti (Ice-Stick), õhk-vesi-soojuspump ja majas on ainult põrandaküte mõlemal korrusel. Kuskil eespool seda ka korra mainisin.
http://www.octopus.ee/est/tooted/ice-stick
Märt, räägi natuke selest Ice-Stick -ist lähemalt, et kuidas tegelikult õigustab ennast. Siin on hirmutatud talvise jääskulptuuriga, mis sooja ei anna. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
24.05.2012 at 18:21 |
|
Märt
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
BlueStang: quote:
Märt: Passiivaurusti (Ice-Stick), õhk-vesi-soojuspump ja majas on ainult põrandaküte mõlemal korrusel. Kuskil eespool seda ka korra mainisin.
http://www.octopus.ee/est/tooted/ice-stick
Märt, räägi natuke selest Ice-Stick -ist lähemalt, et kuidas tegelikult õigustab ennast. Siin on hirmutatud talvise jääskulptuuriga, mis sooja ei anna.
Minul muid kütteviise pole ja ka kõige külmemal talvel on majas 23c sees. See talv teda ei puhastanud, kuid eelmine talv käisin kaks korda ikka lund eemale kühveldamas. Seda, kas sellest ka kasu oli, ma ei tea, kuid endal oli hea olla. Elektrikulu oli juba kuskil eespool olemas. Ainuke asi, mida ma muudaks, on selle soojusvaheti asukoht. Tal on kompressor sees ja vaikses majas on seda kahjuks kuulda - mu säästuuks kahjuks seda häält kinni ei hoia.
Olen korra ka tellinud hooldusmehe aastal 2009 (kes küll jonnis ja ei tahtnud tulla 500 eegu eest), sest sain kütte koos majaga ja ei teadnud vajalikust hooldusest midagi. Nüüd tean, et kord aastas lasen põranda kontuurist sodi mingi punni kaudu välja ja vaatan, et vee rõhk oleks normis. Muud kuuldavasti pole vaja midagi teha ja 2 aastat pole ka teinud. Maja on ta kütnud siis 2008 ja edasi minu käes, paigaldati vist 2007.
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
24.05.2012 at 20:01 |
|
riviera71
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Need jääpulgad on kasutuses olnud tänaseks 5-6 aastat. Esiteks, selle jõudlus langeb miinuskraadidega tugevasti (nagu kõigil õhksoojuspumpadel). Näen seda ilusti temperatuurianduritest, mis näitavad palju annab kütteveele temperatuuri juurde soojuspumba soojusvaheti ja palju annab süsteemi pandud lisakütte tenn. Ilusasti on näha, et soojuspumba poolt toodetud soojus kukub ilma külmenedes oluliselt, parimat tulemust näitab +5 ümbruses, -10 allapoole on see ikka väga mannetu, rääkigu müügimees mida tahes. Teiseks, hoides seda skulptuuri puhtana, on tootlikus oluliselt parem. Reegel see, et nii kui ribid on jääst "kokku kasvanud", langeb tootlikus oluliselt. See on ka loogiline - kui välisõhk ei pääse enam ribisid soojendama (jääkiht toimib isolaatorina), siis ei saa ju ka soojusvahetust toimuma. Lihtne võrdlus sügavkülmikuga - kui uks on lahti, siis pääseb välisõhk külmakambrisse ja kambri seinad on soojemad. Pane külmiku uks kinni ja temperatuur langeb oluliselt. Täpselt sama olukord tekib siis, kui jääkiht on lõpuks ribid ühtlaseks toruks muutnud. Teistel süsteemidel sulatatakse jää omaette tsükliga, siin on vaja ennast liigutada. Jää tekkimine sõltub õhuniiskusest - mida kuivem õhk, seda vähem jääd tekib, väga niiskete ja sajuste ilmadega on tulnud ka kord nädalas kraabitsaga vehkima kukkuda, suurte külmade ajal (õhuniiskus väga madal) seisab ka kuu aega puhtana. Dets-veebruar keskmiselt 2 korda kuus vaja seda gümnastikat teha. Ja jällegi, peale puhastust on koheselt anduritelt näha, kuidas küttevee temperatuur tõuseb, st aparaat töötab efektiivsemalt. Ehk siis kui ei viitsi end liigutada tuleb arve tiba suurem. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
25.05.2012 at 09:55 |
|
Märt
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
riviera71: Need jääpulgad on kasutuses olnud tänaseks 5-6 aastat. Esiteks, selle jõudlus langeb miinuskraadidega tugevasti (nagu kõigil õhksoojuspumpadel). Näen seda ilusti temperatuurianduritest, mis näitavad palju annab kütteveele temperatuuri juurde soojuspumba soojusvaheti ja palju annab süsteemi pandud lisakütte tenn. Ilusasti on näha, et soojuspumba poolt toodetud soojus kukub ilma külmenedes oluliselt, parimat tulemust näitab +5 ümbruses, -10 allapoole on see ikka väga mannetu, rääkigu müügimees mida tahes. Teiseks, hoides seda skulptuuri puhtana, on tootlikus oluliselt parem. Reegel see, et nii kui ribid on jääst "kokku kasvanud", langeb tootlikus oluliselt. See on ka loogiline - kui välisõhk ei pääse enam ribisid soojendama (jääkiht toimib isolaatorina), siis ei saa ju ka soojusvahetust toimuma. Lihtne võrdlus sügavkülmikuga - kui uks on lahti, siis pääseb välisõhk külmakambrisse ja kambri seinad on soojemad. Pane külmiku uks kinni ja temperatuur langeb oluliselt. Täpselt sama olukord tekib siis, kui jääkiht on lõpuks ribid ühtlaseks toruks muutnud. Teistel süsteemidel sulatatakse jää omaette tsükliga, siin on vaja ennast liigutada. Jää tekkimine sõltub õhuniiskusest - mida kuivem õhk, seda vähem jääd tekib, väga niiskete ja sajuste ilmadega on tulnud ka kord nädalas kraabitsaga vehkima kukkuda, suurte külmade ajal (õhuniiskus väga madal) seisab ka kuu aega puhtana. Dets-veebruar keskmiselt 2 korda kuus vaja seda gümnastikat teha. Ja jällegi, peale puhastust on koheselt anduritelt näha, kuidas küttevee temperatuur tõuseb, st aparaat töötab efektiivsemalt. Ehk siis kui ei viitsi end liigutada tuleb arve tiba suurem.
Kas need andurid on kõigil kohe kaasas, hea meelega jälgiks ka ise midagi
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
26.05.2012 at 00:30 |
|
PPV69
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Sulle Märt kohe paar soovitust elektri kokkuhoiuks:
1.lülita üks sügavkülm suveks välja, see niikuinii tühi(talvevarud peaks ju otsas olema, ma üks kevad juhuslikult avastasin, et kogu värk mahtus ühte sügavkülma ära).
2.Ühe sügavkülma võiks talveks sinna kartulite kõrvale viia, siis kahtepidi kasulik, kütab kartulite jaoks ruumi ja ise sööb sellevõrra vähem, kuna ruum +5C kandis, siis peaks väheke ikka kokku hoidma.
Keskmine külmik sööb ca 1kWh ööpäevas(kahjuks mõõdetud andmeid ei leidnud üles hetkel).
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
27.05.2012 at 23:54 |
|
riviera71
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
andurid (termomeetrid) on hiljem ise juurde pandud. Need on mingid lihtsad seieriga termomeetrid, ma ei oska öelda kust neid saab. Komakoha täpsust need ei paku, aga annavad lihtsa ülevaate, mis temperatuuriga vesi kuskil parasjagu on. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
28.05.2012 at 09:11 |
|
viplala
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
PPV69: Sulle Märt kohe paar soovitust elektri kokkuhoiuks:
1.lülita üks sügavkülm suveks välja, see niikuinii tühi(talvevarud peaks ju otsas olema, ma üks kevad juhuslikult avastasin, et kogu värk mahtus ühte sügavkülma ära).
2.Ühe sügavkülma võiks talveks sinna kartulite kõrvale viia, siis kahtepidi kasulik, kütab kartulite jaoks ruumi ja ise sööb sellevõrra vähem, kuna ruum +5C kandis, siis peaks väheke ikka kokku hoidma.
Keskmine külmik sööb ca 1kWh ööpäevas(kahjuks mõõdetud andmeid ei leidnud üles hetkel).
30 senti kuus on ikka kõva kokkuhoid  , sealt edasi võiks ka sooja toitu mitte tarbida, jääb elektripliidi pealt minev raha ka alles.
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
28.05.2012 at 10:13 |
|
Märt
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
PPV69: Sulle Märt kohe paar soovitust elektri kokkuhoiuks:
1.lülita üks sügavkülm suveks välja, see niikuinii tühi(talvevarud peaks ju otsas olema, ma üks kevad juhuslikult avastasin, et kogu värk mahtus ühte sügavkülma ära).
2.Ühe sügavkülma võiks talveks sinna kartulite kõrvale viia, siis kahtepidi kasulik, kütab kartulite jaoks ruumi ja ise sööb sellevõrra vähem, kuna ruum +5C kandis, siis peaks väheke ikka kokku hoidma.
Keskmine külmik sööb ca 1kWh ööpäevas(kahjuks mõõdetud andmeid ei leidnud üles hetkel).
Mul on 3 külmikut kuuris, kohe kartulisalve kõrval kahjuks köögikülmik on nii pisike - siinkohal tänud majaplaneerijatele- et sinna suurt ei mahu ja kuuris on 1 sügavkülm, üks harilik õlle külmik ja kolmas on ilus suur veinikülmik. Seega on kõik pisut erineva ja neid välja lükata ei saa, küll pole ka kuuri kütta vaja talvel, kuna need jurakad ja passiivmaja nõuetele vastav soojustus seda piisavalt sooja hoiavad.
Katsun hankida mingi moodsa imevidina ja reaalselt mõõta küttekulu, huvitab just vahe puhastatud ja lumise jääpulga vahel.
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
28.05.2012 at 20:03 |
|
spark
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
parim kokkuhoju "udu" ajamine on radaatoripõhine küttekulude kontroll/arvestamine kortermajadele.
meil taheti (st osad inimesed arvasid, et kindlasti oleks vaja) panna, aga ühed tublid naabrid tegid tasuvus arvutuse ...
50m2 korter, 3 radiaatorit, kokkuhoid ideaal juhul oli aastas 25EUR-i aga sellest 18 tuleks maksta andureid paigaldavale firmale, käs näite võtab ja andmeid analüüsib.
ja üks mõõdik (võin ka eksida) maksis ~100 EUR-i |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
28.05.2012 at 20:56 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
Vanaisa
Moderator |
Ioonküte ja muud kütmise viisid
Märt, hakka ainult viina jooma - saad veini- ja õllekülmiku välja lülitada
mis on passiivmaja standardiga soojustus?
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
28.05.2012 at 20:58 |
1 edit. Last edited 28.05.2012 at 20:59 by Vanaisa (Moderator)
|
Märt
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
Vanaisa:
mis on passiivmaja standardiga soojustus?
Kuuri sai soojustatud "overkill" meetodil ja ehitaja väitis, et passiivmajade seina soojusjuhtivus on sarnane. Mul on olemas infrapuna kaamera, järgmine talv saan pilti teha
Selgus, et kontoris on ka korralikud ampertangid olemas, loodetavasti see teema tuletab end järgmisel talvel meelde, saan vaadata küttele kuluva tarbimise ja võrrelda ka puhta ja lumise jääpurika vahet
____________________________
..
Saab 900 cabrio
.. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
28.05.2012 at 22:34 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
pimeroolis
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
Maik: Nibe 10Kw pump on mul. teise korruse ja soojavee tsirkulatsiooni pumbad on kah. (suht mõttetud peaks mainima,eriti soojavee oma).
päiksepatareid ja taolised asjad on toredad küll,aga reaalselt rahalist kokkuhoida tekitavad nad nt. spaades/basseini kütetes jne.
Eramajale eesti tingimustes tasuvusaeg 25 + aastat ja olgem ausad,see päris pikk.
No põrandate vee tsirkulatsioon peab igal juhul olema. Soe vesi nüüd ehk küsitav. Minu süteemi juures näiteks jagatud maakontuur kaheks osaks, mis toimivad paralleelselt. Sest muidu vajaks 900m toru tsirkuleerima ajamine oluliselt suuremat pumpa kui 450m. Minu mõtted on olnud asja ehitamisel ja arendamisel ikka niikui tuleviku peal. Ehitada enda majale ja perele võimalikult effektiivne toimiv ja muredevaba süsteem. Päikesepatareide orienteeruv hind ca 4500euri siis Wiessmanni enda omad. On muidugi ka muid tegijaid. Annavad energiat(soojust) orienteeruvalt 9 kuu vältel aastas. Tasuvusaega ei ole nii väga taga ajand kuna kui lapsed peaksid jääma koha peale siis ka neile jääb ehk suht murevaba ja ekonoomne süsteem. Aga on ju tegelikult üks maja suurimaid energiaraiskajaid soe vesi. Palju pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildadele jne, mis igati õige ja kui ventilatsiooniõhu läbi soojusvahetite lastes saab osa soojusest majja jätta siis kanalisatsioonile ju tegelt palju tähelepanu ei pöörata. Kui palju sealt sooja vett alla lastakse. Ei ole praegu käepärast andmeid aga mäletan halvemal juhul mingit pea 10% inimese kohta maja kütmiseks minevast energiast läheb torust puhtalt alla. Seda asja olen üritanud lahendada reovete biopuhastist tuleva nn halli vee juhtimisega imbväljakule, mille alt jooksevad läbi maakütte maakontuurid. Noh faktilisi ehk numbrilisi tulemusi asja toimimisest ei ole ette näidata aga ise rahul et ei ole päris vasta maad lasknud. Tartu "Keskond & Partnerid" projekteeris biopuhasti ja projekteerijad andsid igatahes positiivse hinnangu sellisele immutussüsteemi ideele. Ja peale selle kui peaks pensionini välja venitama oleks ju tore kui ei peaks õudusega jälgima kahanevat puuvirna või mõtlema krt jälle panivad pelletile juure. Võiks ju muuga ka tegeleda...
____________________________
Ford Excursion 6.0 Limited
...rõõm ilma diislita on teesklus... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
29.05.2012 at 22:04 |
3 edits. Last edited 30.05.2012 at 05:22 by pimeroolis
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
BlueStang
|
Ioonküte ja muud kütmise viisid
quote:
Lembit: quote:
madis: 150-200 kuubikut on jah 3 raudteestsisterni. 2.5m läbimõõduga tünnikeste korral oleks punkri mõõtmed nii 9x5 meetrit. Tundub päris suur. Samas kui ruumi on siis punker pole probleem, betoonirakised jms teeks valmis ja valaks ära kah. Probleemiks on vajalik kogus isolatsioonimaterjali (paks kiht üle 500m2) ja siis paakide eest maksmine. Kollektorit ei ole arvutanud, kuid arvan et see ei kujune protsentuaalselt kuigi kalliks.
Elame-näeme.
Põhjalik arvutus võib resulteerida ka väiksemas paagis, kuna ka talvel on teataval määral päikest saadaval.
Kui teha kuubikujuline mahuti küljepikkusega 6m, (maht ca 200 m3), ja panna sellele hea soojusisolatsioon (~25 cm villa üldise soojusjuhtivusega .2 W/m2K) arvestades vee keskmiseks temperatuuriks 50 kraadi saan läbi mahuti seina lestategeva soojuse hulgaks ca 2kW. Arvestades 220 päevast kütteperioodi, teeks sellisel juhul läbi isolatsiooni lesta ~10500 kWh soojusenergiat. Ehk siis rohkem, kui seal sees algselt oli.
Seega peab paremini isoleerima. Pool meetrit mineraalvilla peaks olema juba alla .1 W/m2K.
Paremini arvutada oskavad sellid võivad muidugi üle arvutada, ega ma väga osav tegelikult selles ei ole...
Kuna elektrihind ja öise elektri suhteline kallidus päevasega võrreldes toob taas igasugu investeeringute tasuvusajad lähemale, siis kaevasin ühe vana teema uuesti välja.
Madis, Sulle hea uudis, et varsti pole vaja enam nii suurt mahutit soojasalvestamiseks ja mingit isolatsiooni pole samuti vaja. Jutt siis soojuse termokeemilisest salvestist - töötab näiteks kaltsiumkloriidist vee eraldamise (soojuse salvestamine) ja selle taaslahustamise (soojuse eraldumine) põhimõttel. Et siis näiteks suvel kütad päikesepaneeli otsas oleva tenniga lahusest vee välja ja talvel vett vaikselt tagasi tilgutads saad oma sooja uuesti kätte. Vaja siis Sul ainult 15-20m3 vaati ilma mingi isolatsioonita ja natuke seda kaltsiumkloriidi... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
03.01.2013 at 06:54 |
1 edit. Last edited 03.01.2013 at 06:55 by BlueStang
|
|
1 2 3 4 5 6 
