quote:

---

vr_:

quote:

---

emty: no kilo vett kaalub vees ikkagi t2pselt 1kg...see, et ta keskkonnaga sama tihedusega on ja selle SUHTES "kaaluta olekus" on, on hoopis eraldi teema...kui sul on 1000kg vett ja sa selle seest kusagilt keskelt 1kg 2ra v6tad, j22b j2rgi 999kg...

---

No emty on küll õlle sees üsna selgelt.. ise ju ütled, et kilo vett on vees kaaluta

Mismoodi ta sisi saab rauakiloga võrdse kaaluga olla

Sa ikka ei lugenud mitte midagi massi ja kaalu kui fundamentaalselt erinevate mõõtühikute kohta..

---

quote:

---

vr_: Teooria on tegelikult hästi lihtne, küsimus oli, kas üks kilo vett kaalub sama palju kui üks kilo rauda.

Kilo on massi ühik, kaalu mõõdetakse tiba teise ühikuga, nimelt njuuton, mitte segi ajada meie foorumi Newtoniga.

Tõepoolest siin ja täna ja pragu visates ühe kilogrammise etaloni kaalule ja mõõtes teisele poole välja hunniku vett, mis ideaaltingiustel on suisa liiter ning massi poolest tõesti 1kg.
Kui me nüüd võtame need mõlemad mõõdetud massid ja pistame vee alla muutub äkitselt vee kaal sinna nulli kanti ning rauatükk kaalub ikka veeel midagi.. hoolimata sellest, et teiselpool on seesama kilogramm vett vajutab ta kangkaalu lupsti omalt poolt alla..

Kes ei mäleta, siis nõnda arhimeedes välja mõõtis ka ullast krooni, aga see pole oluline.

Oluline on mitte segi ajada massi ja kaalu... seesama kilogrammine sangpomm kaalub kuul 6x vähem.

Reymanist ma ei saa aru, kas sinu väide on, et muutumatus taustsüsteemis jäävad kaks objekti sama kaaluga või on sinu väide see, et taustsüsteem peab olema võrdne mõlema objekti jaoks. Viimasel juhul ei ole sinu väide tõene, esimesel küll ilmselt jah.


Nii kes mulle nüüd õlle pididki tooma?

---

quote:

---

vr_:

Reymanist ma ei saa aru, kas sinu väide on, et muutumatus taustsüsteemis jäävad kaks objekti sama kaaluga või on sinu väide see, et taustsüsteem peab olema võrdne mõlema objekti jaoks. Viimasel juhul ei ole sinu väide tõene, esimesel küll ilmselt jah.


Nii kes mulle nüüd õlle pididki tooma?

---

quote:

---

vr_:

quote:

---

silver:

Ma parem ei hakka kellegi intelligentsusele ega analüüsi-sünteesi võimekusele diagnoose panema aga..
Loe palun mu kirjutis veelkor mõttega üle ning
võta ja vaata http://en.wikipedia.org/wiki/Archimedes#The_Golden_Crown
Rauast laev lähebki kolinal põhja kui ta on täisrauast.. soome reisijate õnneks on rauda kasutatud ainult kestana mis õhku "kinni hoiab".

---

Ma analüüsin ka veidi sinu kirjutist.
1 asetades veekeskonda kilo rauda ja kilo vett vesi ei kaota oma kaalu, küll aga selles taustsüsteemis, raud vajub põhja kuna tema ruumala ja tiheduse suhe on vee omast suurem, kui meil on kilo rauda mis oma tiheduselt vastab vee omale siis jääb kangkaal ka vee all loodi.(füüsikas ei kao kunagi mittemidagi kuhugi ära, ainult võib teiseneda. Näide mis saab üleskeeratud kellavedrust mis lahustatakse happes, kuhu kaob kellavedru energia?)
2 wikipedia on avalik entsüklopeedia, mis tähendab, et seda võivad kõik täiendada ja seal leiduv ei ole alati päris tõde, kuigi ka sel juhul siin on kohe artikli alguses vihjatud et Arhimedes mõõtis kullast krooni ruumala(ing-volume)(and realized that this effect could be used to determine the volume of the crown).
3 rauast laev püsib veepeal ka tänu massi ja ruumala suhtele, kus ruumala ületab mitme(kümne)kordselt selle laeva massi, Austraalias tehti ka koorikbetoonist jaht ja see püsis samal kombel vee peal. Füüsikas on vesi võetud konstantseks 1-ga(jämedad arvutused) kõik sellest väiksema tihedusega metallid Na ja materjalid Puit tihedus 0,7-0,9 need ujuvad ja tihedusega üle 1 upuvad vees. Kui aga muuta materjali ruumala kus ruumala ja massi suhe enam ei ole endised siis muutub ka nende uppuvus ja mitteuppuvus.

quote:

---

silver: füüsikas ei kao kunagi mittemidagi kuhugi ära, ainult võib teiseneda. Näide mis saab üleskeeratud kellavedrust mis lahustatakse happes, kuhu kaob kellavedru energia?

---

quote:

---

Ziilike123:

ja veel:

---

quote:

---

emty:

quote:

---

Näiteks nii kui eestlased söögikohas mainisid vuvuzelat, koukis baarimees välja oma isikliku riista.

---

---