| Poster |
Message |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
 Stang-R
 |
 kliimamuutustest
Püsides auto-moto foorumi raames juhtus järgmine lugu:
Autoturu olukord oli pikki aastaid stabiilsena püsinud, kuni ühel ärimeeste grupil teekis mõte uue brändiga tasakaalu kõigutada,
tekitada üks korralik mittelineaarne võnge, uus mudel pidi hetkel kehtinud totaalrohelisele trendile vastavalt olema üliökö.
Teadlased tegid palehigis tööd ja ärihaid finantseerisid kogu protsessi läbi riiklike toetuste ja programmide maksumaksja kulul, oma osa
pidi loovutama ka Eesti Talupoeg, torises küll, aga kus sa vaene sakste vastu saad.
Suurte ponnistuste tulemusel hakkas asi ilmet võtma, ja mudeli turustamine käivitus täistuuridel, asja palgati vedama Äll Koor,
kelle karisma pidi ka tavalise talumehe põlvili panema, rääkimata rohelise kampsuniga linnavurlest.
Suurel rahvusvahelisel messil tiritigi uus mudel "Kli-max" rahva ette, suurem osa viskas kohe ülimast õnnest selili, mõni julgem näppis istmenahka,
keegi tonkis varbaga rehvi ja paar tõsist fänni lakkusid silmad kinni kroomdetaile. Äll Koor oli rahul, tema firma "Vahu Koor" tõotas kopsakaid tulusid.
Eesti Talupoeg oli samuti kohale tulnud, oli veidi väsinud, Poolast hobusega läbisõitmine võttis kolm nädalat, ja silmade ees virvendas, aga karm
kahtlus näris hinge, ta oli enne ka sakste käest petta saanud, alles hiljuti sokutasid nad talle kohvi asemel kõrbenud rukkipüüli.
Ootamatult läks messil kõva kisa lahti, keegi taibu oli välja uurinud, et teadlased on uue mudeli testimesel andmeid võltsinud ja põhiline müügiargument-
super-ökö kalli raha eest, vajus kolinal kokku.
Eesti Talupoeg nägi veel, kuidas Äll Koor mööda aiaäärt oma superjeti poole hiilis ja CO2 juga sabas täistuuridel kodu poole kimas.
ET surus läki-läki pähe ja astus mõtlikul ilmel kodu poole, samal ajal sulistas Äll Koor juba oma 100 aakrises köetavas basseinis, uus
projekt "Ais-sikle" oli juba sama hästi kui sündinud.
____________________________
Mustang 68 HT |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 11:20 |
1 edit. Last edited 08.01.2010 at 11:22 by Stang-R
|
viplala
|
kliimamuutustest
Suurem vaidlus käib momendil inimese võimekusest muuta oma tegevusega (co2 alaselt) kliimat soojemaks. Teadlased on selles osas jagunenud suuresti kahte leeri. Ühtede väljatoodud süüdistus on inimkonna poolt tekitatud co2, millest tulenevalt kliima soojeneb. Teised proovivad tõestada, et co2 ei suuda kliimat mõjutada (vähemalt praeguses suurusjärgus). Keegi ei ole siiani teinud mitte ühtegi tõsiselt võetavat katset, kus oleks suudetud tõestada, et co2 oleks vähimalgi määral süüdi kliima muutustes. Küll aga on teised suht hästi lahti seletanud omapoolse variandi, mis hetkel mulle tundub palju usutavam. Esimesed on läbi aegade toetunud küll faktidele (eriti ajaloolistele) aga on palju vassinud ja rääkimata jätnud. Ma ei väida, et teine pool ei ole sama teinud, kindlasti on, kuid nende seletused on puhtamad, paremini tõestatud. Ja mis kõige tähtsam, esimesed, juhul kui nende järeldused on valed, ei saa nad seda iial tunnistada tänu $$$ mis seal äris keerleb ega saa ka ühtegi õiget fakti esitada mis neile kahjulik oleks.
Minu poolest võime co2 teemal edasi jahuda, ma ootan huviga väiteid co2 võimekusest muuta kliimat. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 11:29 |
|
Madlobster
|
kliimamuutustest
quote:
madis: Õudne lahmimine käib. Ma kirjutan selgelt ja lihtsalt paar fakti:
1. Kliima on mittelineaarne. Suvel rannas istuge lapsega koos veepiiril ja tehke märjast liivast lossi. Lödistad peovahelt liivasuppi. Torn kasvab. Suht lineaarselt. Suvalisel hetkel kukub suur osa sellest kokku. Täiesti mittelineaarne ja etteennustamatu tegevus.
2. KLIIMAMUDEL ei ole vaidlusobjekt, ükski teadlane ei vaidle teisega selle üle kas termo- ja aerodünaamikaseadused kehtivad.
3. Inimene muudab tasakaalu tänu sellele et toob ringlusesse tagasi salvestunud süsiniku.
4. Jah, ka vulkaan purskab igasugu p****. Nt. keskajal põhjustas üks vulkaanipurse "väikese jääaja" tänu atmosfääri saastumisele.
5. Inimtegevus on määratult väike võrreldes päikese ja ookeaniga, kuid TÄIESTI SAMAS SUURUSJÄRGUS eelpoolnimetatud vulkaanipurskega.
6. Jah, tasakaalupunkt võib muutuda ka meist sõltumatult, kuid see on sama kui arvata et pohh need turvavööd, äkki kukub mulle lennuk hoopis kaela.
7. Linnades on temperatuur 5..10 kraadi kõrgem kui linnast väljas. Praegu on linnade alla pinda x% (vähe) kuid linnad kasvavad. Ja kasvavad..
Teadlaste vaidlusobjekt on see, kas olemasolevate mudelite põhjal saab ekstrapoleerida järeldusi A või B.
Ja kliimamaksud on ja kasvavad ja hästi elab see kes suudab rohkem säästa.
Ma hea meelega diskuteerin sel teemal, kuid Mad ja Pierre palun kasutage füüsika argumente, mitte "kõhutunnet" ja süüdistamist 
Liivakooki golfihoovusega võrrelda ei saa.
Ei ole ma väitnud, et teadlased vaidlevad füüsikaseduste termo tuuma aero meteroloogia jms üle. Vaidlus käib selle üle, kas ja kui palju inimtegevus seda kliimat muudab ja millised oleksid muutused ilma inimtegevuseta.
See sama süsinik ringleb siin ka ilma inimtegevuseta. Kui palju muudatusi kliimas põhjustab inimese poolt ringi aetav süsinik? Kas millised oleksid muutused ilma inimese poolt ringi aetava süsinikuta?
Napp 10 000 aastat tagasi oli ka eesti suur jääväli. Tea kas see sulas samasuguse itku saatel? Mida halba juhtus maailmas, et see piirkond jää alt vabanes? Millisel põhjusel see ala jää alt vabanes. Jääkaru peeru ja tsuktside lõkkeasemete pärast?
Keegi väitis siin, et jääalt vabanev pind ei kõlba taimekasvuks. Miskipärast peale meie ala ära sulamist on siia tekkinud napi mõne tuhande aastaga suured metsad ja põllumaad. Lilleke õitseb ja kuuseke kasvab ilma probleemideta.
Kus on jääväljad 10 000 aasta pärast? Mis on juhtunud loodusega? hävinenud? või lihtsalt ümber paiknenud?
Kas eelnev jutt on minu kõhutunne või on see asi tõepoolest sedasi olnud? Kas on ka võimalik, et see süsinik ka mingis piirkonnas mingisugust kasu toob? Millisd protsessid kuskil vallanduvad, millised organismid tekivad?
Kas tekkivad muutused on head või halvad. Kelle jaoks head, kelle jaoks halvad? Loodus muutub koguaeg koos ja ilma inimtegevuseta. On seda teinud ja teeb edasi. Mida need muutused meie jaoks tähendavad ja kas biokoti ja väikse autoga pikendaksime oma agooniat siin veel mõnda aega?
Küsimusi on palju. Aga selgeid ümberlükkamatute faktidega tõestatavaid vastuseid vähe. Ja kui keegi väidab, et tema teab, siis soovitan kooli tagasi minna. Kui natuke õppida siis saad aru kui vähe sa tegelikult tead ja kui natuke veel õppida siis selgub, et ei teagi suurt mitte midagi.
Lihtne on ajada lihtrahvale itku ja hala ning kehtestada makse. Kas maksud aitavad maakera päästa suurest sulast? või hoopis jääajast?
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 12:07 |
|
v6sa
|
kliimamuutustest
Need maksud on kõige rohkem kasulikud just mõnele firmale, mis selles sektoris majandavad.
Siin kodanikud tunnevad muret, kui palju süsinikku looduses ringleb. Mina veel ei tea. Aga väikeseks mõtteaineks: täna kaevandatakse x tonni sütt (süsi on tallendunud kunagi ammuuuuu), y tonni naftat (jälle sama jutt) ning z tonni gaasi (ka siin on C sees), mis tavalise looduse ringkäigu korral oleks marineerinud seal maa all edasi. Selle kohta võib öelda, et see C oli omal ajal ringlusest kõrvaldatud ja seda miljonite aastate jooksul.
Nüüd on üks väikesearvuline liik maamunal selle miljonite aastatega kogutud C jälle ringlusesse lasknud, seekord mõnesaja aastaga. Kui te arvate, et selline kogus C-d ei mõjuta kliimat, siis olete ikka sinisilmsed küll. Iseasi on see, et täna vist ei olegi sellist inimest, kes oskaks seda mõju välja arvutada - väidetavalt ei ole veel olemas selliseid mudeleid, mis suudaksid usuatavalt ennustada, mis tegelikult muutuma hakkab. Kliima pole võimsuse arvutamine pöördemomendi järgi, see on väga keerukas suhete kompleks ja seda tundvad inimesed ei taha kõva häälega asjade keerukusest rääkida . Nagu ülalpool üsna õigesti märgiti: mida rohkem sa tead, seda paremini mõistad, kui vähe sa tead...
Kas ja kui palju nüüd Kyoto protokollile tuginevad otsused ja tegevused reaalset mõju avaldavad, on küsitav.
Tuletan veel meelde, et mina ei tea. Aga ma ei taha pimesi nõustuda nende võltstagasihoidlikega, kes vaikselt pobisevad:"Oh, mis nüüd mina...". Meid on kokku täna veidi alla 7 miljardi ja üheskoos toodame me ikka väga palju sitta. Palun seda mitte otseselt mõista!
Pealegi, mõne tuhande aasta pärast teatakse täpselt, kas õigus oli Suurel Ärikal Al Gorel või tema oponentidel. Küsimus on vaid selles, kas seda teadmist haldab enam Homo Sapiens või teab seda vaid kõrbe kohal puhuv tuul... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 13:04 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
vvt
 |
kliimamuutustest
Olete märganud, et sõiteks kuskilt põldudevahelisest külakesest 15 km Tallinnast Tallinna tõuseb temperatuur 2-3 kraadi? Kuna ma kommuteerun seda vahet iga päev, siis jääb silma kohe.
Minu arvamus kaldub pigem sinna suure sula kartjate poole. Loogika on selles, et inimtegevuse spetsiifika tõttu (sama Co2 pääst suures, taimedele ülejõu käivas kontsentratsioonis ja kõrgusele) näpib inimkond granaadi sütikut, mis ilma granaadita suurt kärakat ei tee, kuid granaadi küljes teeb suure paugu.
Inimese panus on tõesti väike (võrreldes looduse enda panusega), kuid selle emissiooni viisid avavad uued "horisondid". Põhimõtteliselt on "torudest välja lendav" õhust raskem ja peaks alla langema. Millega siis seletada sudu teket, mis moodustab pilve linna kohal? Füüsika järgi peaks sudu olema siis tänavatel ühtlase mõnemeetrise kihina nagu hommikune udu, mis kunagi pole pilvede kõrgusel. Gaasil pole enam kuskile minna ja seetõttu hõljub ta õhus.
Inimesel on majanduslikel põhjustel komme seda gaasi produktsiooni kuhjata, kus ta hakkab ümberringi levima. Kui inimkond elaks ühtlaselt jaotunult polaarjoonest polaarjooneni ja ajaks individuaalselt korda oma energiavajaduse (nt küpsetaks oma seakooti lõkkel), siis ilmselt mingit soojenemist karta poleks vaja - selle, mille ta toodab, konsumeerib loodus fotosünteesiks ära ja kogu moos.
Selles on tõsi, et vulkaanilise tegevuse tagajärjel on olnud lühiajalisi kliima kõikumisi küll, nt Krakatau viimane suurem purse tekitas anomaaliaid terve aasta jooksul (mis on siis need kuupkilomeetrid ollust selle tohutu atmosfääri massi kohta). Aga seepärast on, et see paisati suures kontsentratsioonis ja suurde kõrgusse.
Seostamisest eelmise jääajaga.
Eelmise jääaja protsessid võtsid sajandeid aega. Polaarjää progresseeruvat sulamist on täheldatud just viimastel aastakümnetel, kus kogemata on ka tohutult kasvanud C02 emissioon. Mis siis nüüd juhtus? Suurel sulal hakkas äkki kiire või? Minumeelest ei väida soojenemise pooldajad, et inimkond on selle tekitanud, vaid inimkond lisab protsessile tempot ja see ületab looduse ja inimese kohanemise võime. Ja seda on kohati juba näha.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 13:54 |
1 edit. Last edited 08.01.2010 at 14:01 by vvt
|
Madlobster
|
kliimamuutustest
quote:
vvt: Olete märganud, et sõiteks kuskilt põldudevahelisest külakesest 15 km Tallinnast Tallinna tõuseb temperatuur 2-3 kraadi? Kuna ma kommuteerun seda vahet iga päev, siis jääb silma kohe.
Minu kodu lähedal on piirkond, kus paari kolme kilomeetri sees kõigub temperatuur 5-6C Vahest isegi kuni 10 kraadi. Seda talvel ja ja miinus kraadidega siis. Ala paikneb põldude vahel ja mingit linna sisse välja sõitu ei ole. Mis ma sellest nüüd siis järeldama peaksin? |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 14:01 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
vvt
|
kliimamuutustest
Elad sa kõrg-Alpides? Eestis kuni 10 kraadi 2-3 km sees?
Ma olen üht ja sama marsruuti sõitnud 6 viimast aastat igapäevaselt, mõnkord on linnas olnud ka sama temp, kuid üldreeglina on linna jõudes kraadiklaas natuke tõusnud. Ka suvel. Seda nimetaksin teatud seaduspärasuseks. Ja kindlasti ei põhjusta seda tempi vahet soojuse kadumine linna ehitustest, sest energiatarve kogu Tallinna ehitiste kütmiseks on kaduväike võrreldes Tallina-suuruse õhuruumi 2-3 kraadi soojendamiseks vajalikuga. Seal on 2 suurusjärku vahet.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 14:06 |
1 edit. Last edited 08.01.2010 at 14:07 by vvt
|
viplala
|
kliimamuutustest
Co2 kontsentratsioon on olnud kümneid kordi suurem kui praegu (kui vaadata pikemas ajas tagasi), See on samuti mõõdetav ja seda on ka mõõdetud (jää puurimisega ning sealt võetud proovidest). Samas selliseid aegu kus co2'te on olnud õhus rohkem, ei ole need ajajärgud kuidagi pidi märgatavalt soojemad olnud. Ka seda on võimalik mõõta ja seda on ka tehtud. Täna suudetakse mõõta tempi ja co2 sellel ajal juba sajandite täpsusega. Nendest uurimustest on tulnud välja järgmine fakt temperatuuri muutus käib alati pea kuni 800 aastat eespool co2 konsentratsiooni tõusu. Juba ainuüksi selle väite põhjal ma eeldan, et co2 on tagajärg mitte põhjus.
Praegu on inimkonna poolt atmosfääri paisatav co2 hulk 3 gigatonni aastas, mis on alla 0,4% atmosfääris olevast 750-830 GT süsihappegaasist.
Ookeaniveest ja maapinnalt emiteerub igal aastal atmosfääri ligi 210 GT süsihappegaasi.
CO2-e on atmosfääris 0,038%
Veeauru on atmosfääris kusagil 4%
Kui nüüd vaadata kui palju suudab co2 absorbeerida soojusenergiat võrreldes veeauruga siis see on pea 300 korda rohkem.
Mnjah, inimesed põletavad, raiskavad energiat aga ometigi on inimkonna poolt aegade algusest alates põletatud kütuste energeetiline väärtus võrdeline 6 minuti jooksul Päikeselt saabuva energiaga.
Tehke nüüd mu talupoja mõistusele selgeks, kuidas ma saan peeru lastes kliimat muuta?
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 14:34 |
|
Volvoman
|
kliimamuutustest
Tallinnas on natuke soojem tõesti,ma olen siiamaani seda mere süüks pidanud.
Vana-aasta õhtul,kui maalt sõitma hakkasin(40km Tallinnast Pärnu poole)oli seal temp -20,kui linna jõudsin siis linnas oli -7
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 14:41 |
|
Madlobster
|
kliimamuutustest
quote:
vvt: Elad sa kõrg-Alpides? Eestis kuni 10 kraadi 2-3 km sees?
Tallinna külje all elan. Eriti tuleb temp vahe sisse kui tulevad krõbedamad pakased. Kui on huvi siis krõbedamate pakaste ajal võin sulle helistada tule sõida oma autoga mõned kilomeetrid ja näed millised vahed tulevad temperatuuris sisse. Rekord on jah mingi 10 kraadi mida olen näinud 5-6 kraadi on tavaline. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 15:30 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
Ma tahaks siinkohal välja tuua ühe Anto Raukase artikli sellel teemal. Jutt on küll pikk aga väga huvitav ja õpetlik.
Võibolla saab keegi sellest pilti asjadest vähe selgemaks. Mõtlema paneb aga küll.
Kliima ja teadusmüüdid meie ümber
Inimene on uudishimulik. Ta ei taha teada ainult homset või järgmise kuu ilma, vaid teavet ka selle kohta, mis toimub ilmaga saja või koguni tuhande aasta pärast, kuigi ta ise sel ajal enam ei ela. Kliima on mingi paikkonna keskmine ilm ja kuivõrd igas konkreetses paigas on oma kindel kliimatüüp, siis on kliima lühema ajavahemiku jooksul stabiilne, kõikudes tsükliliselt suvaliselt valitud keskmise ümber. Viimasel sajandil pole muutunud mitte kliima, vaid inimeste suhtumine kliimasse, mida võimendatakse meedia vahendusel kord ühes, kord teises suunas. Ehkki ajaloolise aja jooksul on kliima kõikumised olnud suhteliselt väikesed, on nad oluliselt mõjutanud inimkultuuride arengut.
Pärast jääaja kliimaoptimumi ajal, umbes 7500 radiosüsiniku aastat tagasi, oli põhjapoolkera kliima kuni kaks kraadi praegusest soojem ja Eestis kasvasid laialehelised metsad. Just sel ajal hakkasid inimesed Hiinast kuni Niiluse kallasteni karja kasvatama, elama kogukondades, lõid oma kirjakeele ja võtsid ette pikki veeretki. Kujunesid esimesed suured tsivilisatsioonid Sumeri ja Egiptuse. Sellele õitsengule järgnes aga pikk kuivaperiood, mil Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare viljakad rohumaad muutusid kõrbeteks ja põud tegi lõpu Harappa kultuurile Induse jõe orus. Sellele järgnenud jahe, niiske ja tormine aeg on tuntud vallutussõdade rohkuse poolest, sest oma elualal tuli inimestele toidust nappus kätte. Seejärel muutus kliima taas soojemaks, ja õitsele puhkes Rooma riik, juba veidi külmemal ajal hävitasid aga barbarid selle muretu tsivilisatsiooni.
Veelgi ilmekamalt avaldus kliima mõju Gröönimaa asustusloole. Kui Eirikr Raudi 982. aastal oma meestega saarele jõudis, rõõmustasid nende pilku rohetavad fjordrannikud, kus oli võimalik isegi karja kasvatada. 11. sajandil elas Gröönimaa edelaosas juba ligikaudu 4000 viikingit. Ent 12. sajandi keskel alanud kliima jahenemine sulges mereteed paakjääga ja sundis asukaid saarelt lahkuma. Viimane laev Euroopast suundus sinna 1377. aastal. Seejärel jäi maailma suurim saar sajandeiks unustusehõlma. Väikesel jääajal, mille külmamaksimumiks loetakse aastaid 1550-1750, ümbritses jää saart aastaringi ning tollased laevad sellele ligi ei pääsenud.
Ka Eestis oli elu sel ajal äärmiselt raske. Aastail 1695-1697 karistas jumal Eesti- ja Liivimaad erakordselt külmade ja vihmaste suvede ning lumerohkete talvedega. Hein läks raisku ja vili ei küpsenud. Nälginud elanikel polnud isegi jaksu oma surnutele külmunud maapinda haudu kaevata. Ja küllap pole lugejate seas ainsatki, kes ajaloolise aja kliimamuutusi seostaks inimtegevusest tingitud süsihappegaasi hulga muutustega.
Kliimat kujundavad eelkõige looduslikud faktorid
Kliimat kujundavad soojus- ja niiskusvahetus ning atmosfääri üldine tsirkulatsioon, mille määravad arvukad kliimasüsteemi sise- ja välismõjurid. Esimeste hulka kuuluvad ookeanide ja mandrite jaotumus, litosfääri kihtide vertikaalne ja horisontaalne ümberpaiknemine, Maa magnetväli ning pöörlemis- ja tiirlemiskiirus, lumi- ja jääkate, atmosfäär, hoovused, ookeanivee keemiline koostis ja temperatuur, vulkaanide tegevus ning maapinna reljeef. Välisteguriteks on aga Päikesesüsteemi asend galaktilisel orbiidil, Maa enda asend Päikesesüsteemis ja kaugus teistest planeetidest ning Kuust, samuti päikesekiirgus, hiidmeteoriitide langemine ja muu. Inimese mõju ei saa eitada, kuid tema osa on looduslike faktoritega võrreldes õnneks piisavalt väike.
Võrrelgem näiteks inimese kliimat kujundavat rolli Keskaegkonna lõpus Mehhiko lahte langenud hiidmeteoriidiga, mis hävitas saurused ja suure osa Maa elustikust! Need on täiesti erineva suurusjärguga fenomenid.
Kliimat prognoositakse ülivõimsate arvutite abil
Kuid seda saab teha ka esiisade moodi paberil! On paradoksaalne, et järgmise aasta ilma on sageli raskem ennustada kui pikemaajalisi suuri kliimamuutusi. Viimaste puhul saab edukalt kasutada möödanikust pärinevaid üsna usaldusväärseid analoogiaid, milliseid töödeldakse arvutustehnika abil. Kliimamuutuste tervikmudel on ülikeerukas, selle lahendamine on jõukohane vaid superarvutitele. Kuid isegi sellise hiiglasliku töö tulemust on uskuda raske, sest mudeli usaldusväärsus sõltub arvutisse sisestatud kliimasüsteemi komponentide lähteandmetest, mis on aga vastuolulised ja nende valikki sageli tendentslik. Seetõttu on otstarbekam piirduda lihtsustatud mudelitega, juba ette teades, et need on ebatäpsed. Loogiline tulem saadakse paljude lihtsustatud mudelite võrdlemise teel ning saadu edukäik sõltub mudeli loonud teadlaste ärivaistust ja neid võimendavate ajakirjanike taiplikkusest ja ostetavusest. Ka teadlased on müüdavad, eriti kui tegu on suurte rahadega ja kui nende seljataga on hiidkompaniide majandushuvid. On ju ilmselge, et tuumaenergeetika edendajatele on kasulik näidata fossiilsete kütuste põletamise ohtlikkust Maa kliimale. Nii sünnivadki teadusmüüdid liustike sulamisest ja peatsest ülemaailmsest veeuputusest.
Kas tõesti uus veeuputus?
Piiblis on juttu Noa laeva saamisloost ja legend räägib selle randumisest Ararati mäe juures. Noa ajas loomad laeva, laadis peale toiduvarud ja sulges ennast sinna koos perega. Seitsme päeva pärast hakkas valama paduvihma, mis kestis nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd. Vesi tõusis ja tõusis, kuni lõpuks kattis kogu maa, nii et isegi kõige kõrgemad mäed kadusid voogude alla. Kõik elav inimesed, loomad ja linnud hävisid. Ainult Noa laev tema pere ja loomadega ujus veteavarustel. Paljud ei usu müüti Noa laevast, kuid usuvad meeleldi teadlastest panikööride ulmelugusid Gröönimaa ja Antarktika liustike täielikust ja kiirest sulamisest, millest alles hiljuti kirjutasid tõsimeeli nii Eesti Päevaleht kui ka Postimees. Tõepoolest, kui kõik maailma liustikud sulaksid, tõuseks veetase ookeanides 70 meetrit. Eestitki väisanud USA teadlane James G. Titus väidab, et kasvuhooneefektist tingitud merevee soojenemine ja paisumine võib saja aasta jooksul kergitada veetaset kuni pool meetrit. Mäeliustike osaks jääb tõsta mere taset kuni 30 sentimeetrit. Gröönimaa jääkilbi sulamine lisaks veel teist sama palju. Kui aga hakkab sulama Antarktika jääkilp, on muret rohkem. Ainuüksi Lääne-Antarktika kilbi sulamine, mis võiks kesta kuni 300 aastat, tõstaks merevee taset 7 meetri võrra. Kaugemale teadlane siiski ei fantaseeri ning jätab vähemalt eestimaalased suures osas oma kodudesse edasi elama.
Kuidas on tegelikult?
Põhjamere randadel läbi viidud uuringud kinnitavad, et ajavahemikul 10 000-6500 aastat tagasi tõusis ookeani veepind jääajajärgse liustike intensiivse sulamise tõttu meeter sajandis, ajavahemikul 6500-5000 aastat tagasi 0,37 meetrit sajandis, viimase 1500 aasta kestel aga detsimeeter sajandis. Ka viimasel sajandil on ookeani veetase tõusnud ligikaudu 10-15 sentimeetrit, ja seegi pole ainult liustike sulamise süü, sest ookeaninõodki aegade jooksul muutuvad ning maakoore neotektoonilised liikumised raskendavad ka merevee taseme muutuste täpset fikseerimist. Merepinna geoidaalseid kõikumisi põhjustavad Maa raskusjõuvälja muutused, rannajoone nihkumisi aga tektoonilised liikumised, sealhulgas maavärinad.
Ja mis veelgi olulisem liustikud ei reageeri isegi kiirele ja tugevale soojenemisele kohe, vaid teatud hilinemisega, mis suurte Fedtshenko taoliste liustike puhul võtab aega vähemalt 1000 aastat, Antarktika jääkatte puhul aga 10 000-100 000 aastat. Kui aga õhu soojenemisega langeb rohkesti sademeid lume näol, võib pilt olla vastupidine, soojenemisega kaasneb liustike kasv ja pealetung ning ookeanide veetaseme ajutine alanemine.
Kütkestanud noorushuvi pole kusagile kadunud
Kui mind 1977. aastal valiti Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks, nüüdismõistes akadeemikuks, oli minu ettekande teemaks valimiskogule Põhjapoolkera paleokliima ja kliimamuutuste prognoos. Millest tulenes säärane julgus nii pretensioonika ettekande esitamiseks? Põhjusi oli kaks. Olin 1973. aastal külalisõppejõuks Kanadas Lääne-Ontario Ülikoolis, kus mul oli õnn töötada koos ühe kõigi aegade teenekaima kvaternaarigeoloogi, paljude teaduslike autasudega pärjatud professor Aleksis Dreimanisega, kellega me 1975. aastal avaldasime teadusavalikkuses suurt tähelepanu äratanud paleokliima alase ühisartikli. Selles rööbistasime viimase 80 000 aasta veetasemete ja kliima muutused kogu põhjapoolkeral: Kanadas, Põhja-Euroopas ja Siberis
Teiseks põhjuseks oli just neil aastail mürkroheliste algatusel käivitunud hiidkampaania kasvuhoonegaaside emissiooni vastu, millega üle kogu maailma liitus rohkesti poliitikuid ja teisi avaliku elu tegelasi. Ameerika Ühendriikides loodi 1975. aastal spetsiaalne USA, Jaapani, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi mõjukatest teadlastest koosnev 28-liikmeline töögrupp, kellele seati ülesandeks vastata, mis suunas Maa kliima lähema poole sajandi jooksul muutub ja milline osa võiks selles muutuses olla inimesel. Kasutati eksperthinnangute meetodit. Ekspertidele esitati põhjalik küsimustik, millega ka minul oli võimalik tutvuda. Neli spetsialisti, vaatamata keelitustele, keeldusid vastamast, sest nende arvates ei piisanud olemasolevatest teadmistest põhjendatud prognooside tegemiseks. Osa spetsialiste kahtles nõnda saadavate tulemuste usutavuses, sest teadlastele hakkas järjest enam mõju avaldama ühiskondlik surve, milles nõuti inimmõju prioriteetsust. Hoolimata ajakirjanduse räigest mõjutusest arvas valdav osa eksperte, et kliima kõigub ka tulevikus samades piirides kui viimase sajandi jooksul. Maksimalistlikud hinnangud andsid jahenemist 0,3-1,2 ja soojenemist 0,6-1,8 kraadi. Kõik vastanud kinnitasid, et lähituleviku kliima kõikumised ei ületa Holotseenis aset leidnud ekstremaalseid näitusid, mida küsitelust möödunud 30 aastat on ka kinnitanud.
Järgnenud aastate jooksul oli mul võimalik osaleda NATO töörühmas LIGA (Last interglacial in high latitudes of the Northern Hemisphere: terrestrial and marine evidence), mille tulemused avaldati kahe aruandena 1991. aastal. Töörühm püüdis leida möödaniku kliima analoogi võimaliku tugeva soojenemise korral ja hinnata, milline võiks olla elustik juhul, kui soojenemine oleks võrreldav viimase Eemi, Mikulino, Prangli jäävaheajaga. Minu ülesandeks oli ülevaate andmine N Liidu Euroopa-osa kohta.
Mis tuleb välja? Eemi jäävaheaja kliimaoptimumi ajal puudus Venemaa Euroopa-osas tundravöönd täielikult ning seal levis neli taimestikuvööndit: okaspuumetsa, laialehiste ja okaspuude segametsa, laialehiste puude ja metsastepi vöönd. Talved olid tollal Läänemere regioonis 8 kraadi võrra soojemad kui praegu ja merevee tase nüüdisaegsest palju kõrgem.
Kui lähitulevik tõepoolest peaks sarnanema Eemi jäävaheajaga, oleks küll oodata ulatuslike rannikualade vee alla jäämist, kuid meie planeedi vee- ja soojusrezhiim muutuks soodsas suunas. Aurumise suurenemise tõttu ookeanide pinnalt kasvab enamikul maakerast ka aasta keskmine sademete hulk, Eestis oletatavasti 8-10 cm võrra. Põllumajanduse tootlikkus tõuseb, pikeneb taimede vegetatsiooniperiood. Paljud maakera kuivuse all kannatavad piirkonnad, sealhulgas Aafrikas, muutuvad taas haritavateks.
Kuid seda kahjuks ei juhtu, sest me liigume pigem jääaja suunas (Boulton, 1992). Põhjamaade kolleegid (Ahlbom jt,1991) on välja arvutanud, et juba 5000 aasta pärast on Skandinaavia mägedes ligikaudu kilomeetri paksune jää ja Lõuna-Rootsis igikelts. Paarikümne tuhande aasta pärast katab Eestit tõenäoliselt paks jääkilp ja Leedus valitseb tundra.
Kuid mis kõige paradoksaalsem! Kliima ajutine soojenemine võib soodustada liustike kasvu ja jääaja lähenemist. Käesoleva aasta märtsis ilmus mul kaasautoritega artikkel ajakirjas Science (Rinterknecht, 2006), kus me näitasime, et viimasel jääajal käitus Skandinaavia jääkilp faasist väljas olevana: kui see õhenes, siis oli kliima külmem, sest niiskust oli vähem ja vastupidi. Nõnda tõusis kliima külmenemisega mõneti ka ookeani veetase, mitte nii ühekülgselt, nagu seda varem arvati. Me leidsime kolm pulseerimise tippu vahemikus 25 000-12 000 aastat tagasi ja näitasime, et jääkihi paksuse kõikumine mõjutas Põhja-Atlandi kliimat ebalineaarselt, ja nii juhtub see jääkilpidega ka tulevikus. Pole oluline, kas see toimub inimvabades tingimustes, nagu see oli meie poolt uuritud ajavahemikus, või inimese mõjutusel, nagu praegu.
Maa kliima tuleviku määravad eelkõige astronoomilised tegurid
Ei ole kahtlust, et päikeseenergia jaotus atmosfääri ülapiiril sõltub Päikese kiirgusvõimsusest ja Maa orbiidi asendist Päikesesüsteemis. Maa orbiidi oluliseks elemendiks on ekstsentrilisus, mis muutub 95 000-aastase perioodiga vahemikus 0,0163 kuni 0,0658, keskmine 0,028. Ekstsentrilisuse muutus viib Maa ja Päikese omavahelise kauguse muutumisele, mille tõttu muutub ka Maa igale pinnaühikule langev energiahulk. Ekstsentrilisus praegu väheneb ja saavutab miinimumi 25 000 aasta pärast.
Oluliseks kliimat mõjutavaks gravitatsioonihäirituseks on ka Maa pöörlemistelje pretsessioon ekliptika tasandi normaali suhtes. Maa telje pretsessioon põhjustab talvise ja suvise päikeseseisaku punktide nihkumise orbiidi periheeli suhtes. Periood, mille järgi kordub orbiidi periheeli ja talvepunkti ühtimine, on 21 000 aastat. Aastal 1250 langes orbiidi periheel talvepunktiga ühte: nüüd on Maa periheelis 4. jaanuaril ja pööripäev on 22. detsembril. Järgmine ühtimine toimub 20 000 aasta pärast. Väikese ekstsentrilisuse korral periheelis ja afeelis atmosfääri ülapiirile saabunud energiahulgad oluliselt ei erine. Ent olukord muutub, kui ekstsentrilisus on suur. Periheeli, kus saabuv energiahulk on suurim, läbib Maa kiiresti. Ülejäänud väljavenitatud orbiidi osa, alates kevadisest võrdpäevasusest afeeli suunas, aga aeglaselt, asudes seega kaua aega Päikesest kaugel. Kui sellisel juhul periheel ja talvepunkt langevad kokku, siis on põhjapoolkeral lühike soe talv ja pikk jahe suvi, lõunapoolkeral aga lühike soe suvi ja pikk külm talv. Kui periheeliga langeb kokku suvepunkt, siis on põhjapoolkeral kuum suvi ja pikk külm talv, lõunapoolkeral aga vastupidi. Pikk ning jahe ja niiske suvi soodustab liustike kasvu.
Astronoomilistest faktoritest tulenevalt saabub uus jääaeg kui mitte varem, siis kindlasti 60 000 aasta pärast, mil üheaegselt esinevad kolm tegurit.
- Maa asetseb oma orbiidil Päikesest kõige kaugemal, ajal, kui põhjapoolkeral algab suvi.
- Maa orbiidi ekstsentrilisus on suurim.
- Maa pöörlemistelje kalle orbiidi tasandi suhtes on suurim.
Nautigem sooja, peagi võib saabuda uus väike jääaeg!
Ajavahemikul 1890-1945 tõusis planeedi keskmine aastatemperatuur umbes 0,7 kraadi, pooluste lähedal oli ilm praegusest koguni mitu kraadi soojem. Näiteks 1920. aastate keskpaiku oli Teravmägede rannikualal keskmine temperatuur kuus kraadi kõrgem kui 19. sajandi lõpul. Seejärel saabusid 1940. aastate külmad talved ja keskmine aastatemperatuur langes Arktikas 0,4 kraadi. Jääkatte all olev pindala suurenes sel ajal põhjapoolkeral 12 protsenti. Nüüd on tegu taas soojenemisega, et peagi anda aset jahenemisele. Paljud teadlased oletavad suurt jahenemist alates aastast 2015 ja uut väikest jääaega juba 21. sajandi lõpus.
Heaks kliimatingimuste kõikumise indikaatoriks on suurte järvede veetasemete muutused, mis peegeldavad valgalal toimuvaid kliimamuutusi. Mida sademeterohkem ja jahedam on kliima valgalal, seda kõrgem on järvede veetase ja vastupidi. Selge rütmika avaldub ka meie suurte järvede Peipsi ja Võrtsjärve veetasemes. Ago Jaani prognoosib aastaks 2015 Peipsi järve uut maksimumveeseisu ja meil on võimalik kontrollida, kas see langeb kokku planeedil algava jahenemisega või mitte.
Süsihappegaasi osa kliimamuutustes ja inimese osa süsihappegaasi bilansis
Maa kliimat reguleerivat kasvuhooneefekti õpitakse tundma juba koolipingis /ja kõik, mis on õpikutes kirjas, ei kannata vasturääkimist. Kuid õpikutes on protsess kirjas ühekülgselt ja inimese osa on süsihappegaasi bilansis ülehinnatud.
Süsihappegaasi hulk sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, taimkattest, suurte mäemassiivide murenemisest, organismide kõdunemisest, metsatulekahjudest ja pisut ka inimtegevusest. Kuid viimase osa üldbilansis on suhteliselt väike. Inimtegevusest mõõtmatult rohkem paiskavad atmosfääri tuhka ja gaase, süsihappegaasi, vingugaasi, lämmastiku-, kloori-, väävli-, fluori- ja broomiühendeid maakera ligikaudu 800 tegevvulkaani. Vulkaanilise tekkega väävliühenditest moodustuvad Päikese ultraviolettkiirguse toimel fotokeemilise reaktsiooni teel väävelhappe aurud, mis tõusevad kuni kümne kilomeetri kõrgusele. Sellised väävelhappepilved võivad eksisteerida kuni kaks aastat ning liikudes ümber Maa peavad nad oluliselt kinni päikeseenergiat. 10-megatonnise vesinikupommi plahvatusega võrreldud El Chichoni purse 1982. aastal paiskas õhku 20 000 000 tonni väävlit sisaldavaid gaase ja peent tuhka ning 80 000 000 tonni veeauru. Selle tulemusena vähenes maale jõudnud päikeseenergia hulk mõõdetud punktides ligikaudu kaks protsenti.
Kuid see pole veel kõik. Kui me viiksime süsihappegaasis sisalduva süsiniku arvestuslikult üle puhtale söele, siis näeme, et atmosfääris on söeekvivalenti märksa vähem (750 gigatonni, Gt) kui taimeriigis (2300 Gt) ja merevees (38 000 Gt), kõnelemata kivimites talletunud süsinikust. Kõigi nimetatud sfääride vahel toimub ainevahetus ja atmosfääri süsihappegaasi liig akumuleerub ookeanide süsihappesoolades. Seega reguleerivad ookeanid paindlikult atmosfääri gaasireþiimi. Mandrijää, mis moodustub merede ja ookeanide veest, põhjustab süsihappegaasi kontsentratsiooni tõusu ja gaasi tungimise atmosfääri. Süsihappegaasi hulga suurenemine õhus tingib omakorda temperatuuri tõusu, mandrijää sulamise ning vastupidise protsessi. Selline soojenemiste ja jahenemiste tsükliline vaheldumine on pidev protsess, mille eesmärgiks on püsiva tasakaalu saamine ookeanide ja atmosfääri gaaside sisalduses. Igal aastal lisandub atmosfääri umbes 150 Gt tingsütt, sellest inimmõjul umbes 5 Gt, ja ligikaudu sama hulk seda ka looduslike protsesside tulemusel atmosfäärist lahkub. Süsihappegaasi rohkus, soojus ja niiskus on alati põhjustanud maismaataimestiku vohamist, mille tagajärjel on kuhjunud suured pruun- ja kivisöelademed. Ühtlasi tekib meres soojemal temperatuuril palju lubjarikkaid setendeid. Selliste kivimite moodustumine omakorda viib aga palju süsinikku looduslikust ringkäigust välja ja koos süsihappegaasi hulga vähenemisega atmosfääris maapinna temperatuur langeb. See on lõputult jätkuv protsess.
Soojenev kliima võib põhjustada jahenemise
Kliima üheks mõjuvõimsaimaks kujundajaks on suur ookeanikonveier, millest esmakordselt kirjutati 1987. aasta Natural History novembrikuu numbris . Selles hiiglaslikus konveieris on vooluhulk 20 miljonit m3/s, mis enam kui 20 korda ületab kõigi maailma jõgede vooluhulga. Selle liikumise aluseks on vee erinev temperatuur ja soolsus.
Põhja suunas Golfi hoovusena voolava vee temperatuur on ligikaudu 10 oC, lõuna suunas voolaval veel aga u 2 oC. Õhku soojendades hoovuse vesi jahtub, muutub soolasemaks ja raskemaks ning vajub sügavamale, liigub seejärel lõunasse, et ligikaudu 1200 aasta pärast samasse kohta taas tagasi jõuda. Üks kuupsentimeeter vett vabastab ülakihist alakihti minekul kaheksa kalorit energiat, mis teeb aastas 5x1021 kalorit. Põhilise osa vabanevast energiast saab Euroopa, kus kliimatingimused on seetõttu märksa paremad kui Kanada põhjaosas või Siberis. Tsirkulatsioonisilmuseid on ookeanis palju ja nad segavad pidevalt vett kogu teekonna vältel. Konveieri liikumine kujutab endast väga paljudest oludest sõltuvat liikumist, kus tähtis osa on ookeanipõhja ja rannikualade reljeefil.
Konveieri sooja vee liikumine põhja suunas tingib suure aurumise, mis Atlandi ookeanis ületab kahekordselt Amazonase vooluhulga. Kogu aasta vältel aurub Atlandilt umbes 15 sentimeetri paksune veekiht, mis põhjustab soolsuse suurenemist. Pindmine Atlandi ookeani iga liiter vett sisaldab soolasid ühe grammi võrra rohkem kui Vaikse ookeani vesi. Mageda vee sattumine konveierisse ohustab seda, ja kui soolsuse alanemine läheb väga suureks, siis ei saa sügav vesi enam tekkida ning konveier võib seiskuda, mis tingiks Gröönimaa ja Euroopa õhutemperatuuri kuni 8-kraadise languse. Seega kliima soojenemine ja Gröönimaa liustike sulamine rikuks konveieri tasakaalu ja tekitaks meil olulise jahenemise. Jääajal konveierit ei olnud, see käivitus umbes 12 700 aastat tagasi, peatus korraks Hilis-Dryases umbes 10 500 aastat tagasi ja funktsioneerib nüüd pidevalt juba 9000 aastat. Ning loodame, et see jätkub veel kaua, sest kliima soojenemine tingib ka sademete kasvu, mis annab liustikele paksust juurde.
Inimmõju vaid "müra" tasemel
Näeme, et Maa kliimat kujundavaid faktoreid on väga palju ning geoloogilise ajaloo vältel on soe ja külm vaheldunud rütmiliselt. Viimase aastamiljardi jooksul on olnud viis hiiglaslikku külmaperioodi: Agueooni lõpul (800-550 mln aastat tagasi), Ordoviitsiumi lõpul-Siluri alguses (450-425 mln aastat tagasi), Hilis-Karbonis ja Permis (330-250 mln aastat tagasi), Hilis-Juuras ja Vara-Kriidis (170-120 mln aastat tagasi) ning Kainosoikumi lõpul (55 mln aastat tagasi). Neil aegadel olid tugevad mäetekkelised liikumised ja pooluste piirkonda ulatusid suured mandrilaamad, mis takistasid soojade ookeanihoovuste pehmendavat mõju polaaralade kliimale, põhjustades mandrijäätumisi. Nendevahelistele soojadele ajalõikudele oli iseloomulik lubisetete, korallriffide ja soolasetete ulatuslik levik. Samuti suur süsihappegaasi sisaldus atmosfääris, mis takistas päikesekiirguse tagasipeegeldumist kosmosesse, kõrge maailmamere tase ja üleujutatud mandrid, mis soodustasid soojuse akumuleerimist vees ja merelist kliimat. Laiad, hoovustega hästi ühendatud ookeanid vähendasid temperatuurikontraste. Suurte globaalsete kliimatsüklite pikkus on umbes 150 miljonit aastat. Nende piires oli väiksemaid jääaegu ja jäävaheaegu. On teada ka hoopis väikesi kliimarütme, kestusega 9-11, 22, 35, 44, 50-56, 80-90, 111, 170-200 1800-1900, 2200- 3500, 29 000, 41 000 jne. Summeerudes võivad need üksteist võimendada või kustutada.
Inimmõju on praegu looduslikes tsüklites vaid müra tasemel. Keegi ei eita, et ilm praegu soojeneb ja süsihappegaasi hulk atmosfääris kasvab. Kuid viimase hulk on tsükliliselt muutunud ka varasematel geoloogilistel perioodidel, mil inimmõjust rääkida oleks kohatu. Sellest järeldub, et süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on eelkõige seotud looduslike protsessidega, sealhulgas ka muutustega biosfääris, mis omakorda sõltuvad kliimast. Ehk teisisõnu, süsihappegaasi sisaldus atmosfääris tõuseb sellepärast, et soojenevas kliimas on lisaks geoloogilistele protsessidele (eeskätt vulkaaniline tegevus) elavnenud ka bioloogilised protsessid, mille osakaal süsihappegaasi produtseerimisel on inimmõjust oluliselt suurem.
Samal ajal ei tohi inimmõju alahinnata, sest see paheline loom võib tulevikus palju halba korda saata. Võtkem näiteks tuumasõja võimaluse, mis tooks kaasa kogu inimsoo huku ja seda mitte üksnes kiirituse, nälja ja maastiku radioaktiivse saastatuse, vaid ka temperatuuri kiire ja järsu languse tõttu. Külma sõja tippaastatel arvutasid USA ja N Liidu teadlased teineteisest sõltumatult välja tuumatalve mõju ökosüsteemidele. Selgus, et 40. päeval pärast 5000-megatonnise koguvõimsusega tuumalöökide vahetamist oleks põhjapoolkeral senisest ligikaudu 13 kraadi külmem, kusjuures Põhja-Ameerika idarannikul langeks temperatuur 40, Kesk-Euroopas aga 51 kraadi. Arvutus põhines eeldusel, et viiendik pommidest langeb tööstuspiirkondadele, sealhulgas tuhandele suurlinnale, mille põlemisel kandub atmosfääri ülakihtidesse tohutul hulgal tolmu, tahma ja muid põlemissaadusi. Järsult väheneks atmosfääri läbipaistvus ja muutuks õhkkonna tsirkulatsioon. Hoolimata gigantsete tulekahjude tõttu vabanevast soojakogusest, langeb temperatuur maapinnal kiiresti, sest päikesekiirguse toimel kuumenevad ainult tahmunud atmosfääri ülakihid. Tuumasõja tagajärjel väheneks ligikaudu poole võrra ka osoonikihi efektiivne paksus, mis loob täiendava riskiohu. Toetudes geoloogilise mineviku analoogiatele, taastab loodus tekkinud kliimaanomaalia kiiresti, kuid seda juba ilma inimesteta planeedil.
Huvitav kas vilte toodetakse veel |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 17:02 |
|
Lowrider
|
kliimamuutustest
quote:
viplala:
Co2 taseme tõus ei ole mitte põhjus vaid tagajärg samuti nagu söömisega, algul sööd ja alles siis situd.
Kuigi ma ei saa mõttest eriti aru, on see tänase päeva parim lause mis ma kuulnud olen  |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 18:29 |
|
Astro SS
|
kliimamuutustest
Paneme ka temperatuuri tabeli võrdluseks
+20 kreklased panevad kampsunid selga
+15 havailased lülitavad kütte sisse (kellel on)
+10 ameeriklased värisevad. Venelased istutavad kurke
0 Ameerikas külmub vesi. Venemaal vesi pakseneb
-5 prantsuse autod ei käivitu
-10 planeerite puhkust Sharm el Sheikis
-15 kass ronib voodisse. Norralased panevad kampsunid selga
-17 New Yorki majaomanikud lülitavad kütte sisse. Venelastel viimane piknik
-20 Ameerika autod ei käivitu. Alaskal pannakse T- särgid selga
-25 Saksa autod ei käivitu. Havailased on välja surnud
-30 poliitikud hakkavad rääkima kodututest. Kass poeb teie pidžaamasse
-35 Liiga külm, et mõelda. Jaapani autod ei käivitu
-40 planeerite kahenädalast vanniskäiku. Rootsi autod ei käivitu
-42 Euroopas jääb liiklus seisma. Venelased söövad pargis jäätist
-45 Kreeklased on välja surnud. Poliitikud teevad midagi kodutute heaks
-50 ripsmed jäätuvad, kui silmi pilgutate. Alaskal pannakse vannitoa aknad kinni
-60 jääkarud migreeruvad lõunasse
-70 põrgu külmus lõhki
-73 Soome scoutspataljon evakueerib Jõuluvana
-80 juristid panevad käed oma taskusse
-114 piiritus jäätub. Venelased on mornid
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 00:13 |
|
Stealth
|
kliimamuutustest
quote:
Astro SS: Paneme ka temperatuuri tabeli võrdluseks
+20 kreklased panevad kampsunid selga
+15 havailased lülitavad kütte sisse (kellel on)
+10 ameeriklased värisevad. Venelased istutavad kurke
0 Ameerikas külmub vesi. Venemaal vesi pakseneb
-5 prantsuse autod ei käivitu
-10 planeerite puhkust Sharm el Sheikis
-15 kass ronib voodisse. Norralased panevad kampsunid selga
-17 New Yorki majaomanikud lülitavad kütte sisse. Venelastel viimane piknik
-20 Ameerika autod ei käivitu. Alaskal pannakse T- särgid selga
-25 Saksa autod ei käivitu. Havailased on välja surnud
-30 poliitikud hakkavad rääkima kodututest. Kass poeb teie pidžaamasse
-35 Liiga külm, et mõelda. Jaapani autod ei käivitu
-40 planeerite kahenädalast vanniskäiku. Rootsi autod ei käivitu
-42 Euroopas jääb liiklus seisma. Venelased söövad pargis jäätist
-45 Kreeklased on välja surnud. Poliitikud teevad midagi kodutute heaks
-50 ripsmed jäätuvad, kui silmi pilgutate. Alaskal pannakse vannitoa aknad kinni
-60 jääkarud migreeruvad lõunasse
-70 põrgu külmus lõhki
-73 Soome scoutspataljon evakueerib Jõuluvana
-80 juristid panevad käed oma taskusse
-114 piiritus jäätub. Venelased on mornid
.... -200 laplased tunnistavad, et tõesti kisub tiba jahedaks.
____________________________
http://autoblogi.blogspot.com
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
08.01.2010 at 00:25 |
|
Madman
|
kliimamuutustest
Ah see Anto Raukase jutt on ikka üks talupoja hülgemöla. Teeme ikka nii et kuulame kõik ainult madist.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.01.2010 at 03:08 |
|
v6sa
|
kliimamuutustest
Khm, kogu lugupidamise juures akad. Raukase suhtes, on ka see artikkel ilusti kirjutet kirjatükk hoolikalt valitud faktidega. Me oleme temaga sel teemal paar korda arvamusi vahetanud ja mul on kuri kahtlus, et me teeme seda veel korduvalt... Ma aktsepteerin täielikult tema toodud numbreid selle kohta, mis on kogu aeg olnud ja suure tõenäosusega saab olema. Kuid ma ei nõustu tema jaanalinnupoliitikaga, et nii saabki edaspidi igal juhul ja alati olema.
Kui täna ei oska ka klimatoloogid öelda, millise taseme juures on püsivate muutuste toimimiseks vajalik kogus inimeste toodetud sitta (ja ma ei mõtle ainult COkahte, vaid kogu "kasvuhoonegaaside" nimistikku) koos, siis ma kahtlen natuke ühe energeetiku (küll erialaselt väga pädeva ja laia silmaringiga) võimes seljatada paari kirjatükiga kogu klimatoloogia.
Viimasel meie jutuajamisel ma küsisin tema käest, palju on inimkond paisanud tööstusrevolutsioonist alates õhku C-d juurde võrreldes senisega. Lugupeetud akadeemik (ja seda täiesti siiralt, ilma irooniata), ei osanud seda öelda. Kui uurisin tema käest, palju toodab inimkond praegu soojust, ei osanud ta seda öelda, kuid pakkus suurusjärgu, mida ma ise kahtlustasin. Kui ma küsisin, palju suudab Maakera soojust ära anda, siis pakkus ta suurusjärgu, mida ma ka ise kartsin - see on sama, mis praeguse statistika järgi inimkond tekitab. Seega on reaalne oht, et me lihtsalt sõna otseses mõttes kütame oma elamise kuumaks. Kuigi meievaheline vestlus leidis aset autos ja mitte teabeallikate ääres, siis ma usun, et energeetikasse puutuvates küsimsutes on Raukasel tuline õigus. Kahjuks...
Iseenesest on muidugi õige, et sitt on söömise otsene tulemus. Kuid kliimamuutuse kontekstis tuleb seda näidet edasi eksluateerides arvestada mitte ainult maha jääva hunnikuga, vaid ka erituva gaasilise komponendi (hais moodustab sellest vaid osa), ning söögi konsumeerumise tulemusena tekkiva soojusega - ka see tuleb (Maakera mõistes, me ju räägime kliimast) kuhugi panna, muidu läheme keema. Mis muidugi ei tähenda, et ma kavatseksin söömise maha jätta, kuna ma kardan kliimat rikkuda...
Küll aga valiku korral valin selle, mis on toodetud lähemal (transpordikulud), pakendatud vähem (vähem energiat ja materjale kulutatud) ja mida pole enne mind nii usinalt ette valmistatud (vähem energiat ja materjale kulutatud). Kui valikut pole või "kliimasõbralikum" (selle teema kontekstis) alternatiiv käib mulle üle jõu, siis... saastan endistviisi. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.01.2010 at 09:25 |
|
madis
|
kliimamuutustest
Täiesti mõttetu on seda diskussiooni jätkata, suurem osa poste on nagu delfi kommentaarid. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.01.2010 at 13:11 |
|
Madman
|
kliimamuutustest
quote:
madis: Täiesti mõttetu on seda diskussiooni jätkata, suurem osa poste on nagu delfi kommentaarid.
Täiesti nõus. Seni kuni on inimesi kes teisi lollideks talupoegadeks tituleerivad kes vaid hülgemöla suudavad ajada siis tõesti on see juba algusest peale surnud üritus.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.01.2010 at 14:09 |
|
asjaarmastaja
|
kliimamuutustest
Veel üks artikkel, tõsi küll seekord mitte teadlaselt
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=27559675&l=fpOpinion
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.01.2010 at 14:31 |
|
vvt
|
kliimamuutustest
quote:
Madman:Täiesti nõus. Seni kuni on inimesi kes teisi lollideks talupoegadeks tituleerivad kes vaid hülgemöla suudavad ajada siis tõesti on see juba algusest peale surnud üritus.
Vaata see talupoegade koolkond pole viitsinud isegi wikipedias saadavaid Co2 tootmise graafikuid vaadata, vaid ajab kõhu punni ja deklareerib tasemel, et kliimateema on illuminaatide BS, FTFE ja kuna mina arvan, siis mina tean". Seda sorti argumentatsiooni on kogu teema täis.
Mis Raukast puudutab, siis kogu lugupidamise juures- ei saa üks teadlane olla igas pulmas peig ja igal matusel kadunuke ning klimatoloogia osas on ta samasugune "autoriteet" nagu Strandberg energeetikas.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.01.2010 at 14:44 |
|
partel
|
kliimamuutustest
Nojah 20+ a pärast toimuva üle muretsemine on muidugi huvitav tegevus, aga see vast eeldab, et siis on üldine olukord enam-vähem, s.t. et üldse sinnamaani välja veetakse.
Elava diskussiooni kõrval võib ära ununeda näiteks pisiasi, et Iraan vuristab tsentrifuuge. Samuti pole tuumariik Pakistan vast kõige stabiilsem riik.
Bipolaarses maailmas oli küll osapooltel mõlemal mitukümmend tuhat seadeldist, aga MAD enam-vähem töötas, mis aga ei pruugi nii olla kui mõnel tegelasel piisab ainult ühest.
Kui kliima muutub nii, et kõrbeliival hakkavad seened kasvama, siis ei vähene mitte ainult naftatarbimisest tulenev CO2, vaid on ka mõned muud tagajärjed.
USA'l näiteks lõi kõigest üks orkaan juba paadi kõikuma, toornaftareservidest on vähe kasu, kui rafineerimistehased on off-line ja tuligi Euroopast bensiini importida.
Väidetavalt on korralikuma lahekriisi korral plaan B hakata Venzuelast tulevaid tankereid "ümber suunama", mis teadagi ebapiisav kui töötakski.
Mida näiteks eesti elanik peaks tegema kui toidupoed on tühjad, kuna kaubaautodele kütust pole?
Keskkonnakaitse, inimõiguste, demokraatia ja korruptsiooni teemadel jahumine eeldab vast üldse elus olemist.
____________________________
_ |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
11.01.2010 at 15:17 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
quote:
vvt: quote:
Madman:Täiesti nõus. Seni kuni on inimesi kes teisi lollideks talupoegadeks tituleerivad kes vaid hülgemöla suudavad ajada siis tõesti on see juba algusest peale surnud üritus.
Vaata see talupoegade koolkond pole viitsinud isegi wikipedias saadavaid Co2 tootmise graafikuid vaadata, vaid ajab kõhu punni ja deklareerib tasemel, et kliimateema on illuminaatide BS, FTFE ja kuna mina arvan, siis mina tean". Seda sorti argumentatsiooni on kogu teema täis.
Mis Raukast puudutab, siis kogu lugupidamise juures- ei saa üks teadlane olla igas pulmas peig ja igal matusel kadunuke ning klimatoloogia osas on ta samasugune "autoriteet" nagu Strandberg energeetikas.
Milline osa Raukase jutust sulle vastukarva on? Kas tõesti peab raukas Wikisse mõne loo kirjutama, et sa tema argumente kaaluksid, ilma tema pädevust antud asjas kahtluse alla seaksid? Ja mis teaduse kullaauk see wiki üldse on? Mõlemad pooled saavad sinna tõestamata ja valesid fakte postitada. Ja kuidas nimetada sellist ründavat stiili? Kas pole tegemist mitte samasuguse talupoegliku kõhu punni ajamisega?. Vist mitte siiski, sa oled ju wikipediast ülimat tõde lugenud
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
11.01.2010 at 16:50 |
|
raix_
|
kliimamuutustest
Wikipedia on ju populaarteaduslik andmete kogum, mille on inimesed üle maailma ise kokku kirjutanud. Seal pärinevat infot ei saagi alati puhta kullana võtta. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
12.01.2010 at 09:52 |
|
partel
|
kliimamuutustest
Allikad - ka kõige autoriteetsemad entsüklopeediad ja Nobeli preemia laureaadid võivad puusse panna.
(Näit. Nobeli maj preemiat annab välja Rootsi keskpank ehk seda saavad ainult kommunistid )
Samuti on lp. teadlastel nina nii püsti, et vihm sajab sisse - olen PhD, preemiate laureaat, publikatsioonid seal-ja-seal, sina mulle vastu ei vaidle.
Teadusel ei ole tõe monopoli. Reaalsust ei saa uurida. Uurida saab lihtsustatud mudelit, risk mõistagi see, et lihtsustamise tõttu ei arvestata olulist faktorit, mistõttu tulemus on väär.
Millegi "tõestamiseks" ei peagi lähteandmeid võltsima, kuigi ka need võivad valed olla, piisab meetodite valikust. Kes maksab, tellib muusika.
Mis 2030.a. vms räägitakse kui mõne päeva ilmateatega pannakse puusse!
____________________________
_ |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
12.01.2010 at 14:43 |
|
viplala
|
kliimamuutustest
Mida arvas Briti kohus Al Gore dokumentaalist `An Inconvenient Truth`.
http://www.telegraph.co.uk/earth/earthnews/3310137/Al-Gores-nine-Inconvenient-Untruths.html#comments
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
12.01.2010 at 15:51 |
|
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
