quote:

---

Fire: Krt. esimene päev tööl uuesti.
Igati Vägev Üritus oli, minu poolt samuti suured TÄNUD Karolile, et on võtnud viitsimiseks sellist mega üritust korraldada, järgmine aasta jälle kindlasti kohal.
Ainuke negatiivne kogemus tulenes enda autost, nimelt Haapsalu sõidu ajal pani elektriline jahutusvendikas käed puusa, mille tõttu olin sunnitud autot iga 40 km järel jahutama, ning ka läbi Haapsali cruisil jõutsin ainult kilomeetri sõita , siis panin Tallinna poole ajama, kuna maanteel oli vähegi võimalik sõita.

Tundub et see Vette sinise Vette mees sai oma auto ajalugu õhtujooksul lõpputult rääkida, sest mina sattusin Vette omaniku ja ta pojaga kokku Soomlaste Lincoln Limusiini taga istmetel, kus sai kõvasti tarbitud ja jutustatud. Aga lugu oli mul sama nagu eikeegi-l, et mõistus oli juba na pehmeks võetud, et suurt midagi meelde ei jäänud.....
Mis mulle meenus on, et auto on ehitatud pojale jah, asi läks maksma ca 350 kilo ja sinine valgus põhja all oli poja idee, mida ta ka väga konkreetselt kaitses, "nimelt, et talle meeldib ja kõik" ja kuna tegemist on tema autoga siis on see tema otsustada ja vaidlemisele ei kuulunud, aga rohkem ei suuda küll midagi tarka meenutada, äkki

Heiti-le meenub midagi kuna viibis ka selle juttu ajamise juures.

---

quote:

---

Sorri 4 OT, aga kas tõesti oli keegi Pobedaga Harkovist, Ukrainast kohale veerenud?

---

quote:

---

partel: Üks kild jäi veel mainimata

Kruisamise ajal oli teeveeres Hannes (Kiireaudi), kes hõikas, et "Näe, Pärtel, kurat!" või midagi sellist.

Kättemaks oli võimas, "Operatsioon Suitsuvorst" - Erkki pani korraliku

Selle tagajärjel Hannes-suitsuvorst kaagutas kõvemini kui Camaro big-block

Värsket õhku vist nappis..

---

quote:

---

urmas: Nelli teatajas on selline jutt:

Pettumus: Haapsalu kiirendusvõistlusel ahistati pealtvaatajaid
07.09.2003 21:28 |vaadatud 99 |

Sõitsin sõber Margusega Haapsallu, et külastada American Beauty autonäitust. Nagu nimigi ütleb, oli tegemist ameerika autode näitusega.
Üritus toimus Haapsalu lossivaremetes. Ei huvitanud mind need bändid mis seal mängisid ning ka totakad kaabudes pokerfeissidega eestlased. Tahtsin autosid näha. Aga – pileti hind oli utoopilised 130 krooni. Ma siis ei läinud näitusele. Läksin hoopis baari ja ostsin 130 krooni eest õlut ja viina ja rummi ja sakummi. See, et baarituuril 130 krooni magama panin oli põhimõtte küsimus ja mõnusalt eestlaslik.

Kibestunud, pettunud, masendunud – otsustasin kellelegi midagi kaevata. Sõitsime siis laupäval Haapsalust välja, võtsime labidad kätte ja hakkasime vundamendi jaoks auku kaevama. No ühel sõbral on talu ja seal on ilgelt mõnus aegajalt jauramas käia. Jauramisega kaasneb ka mõnus töö – mida sa hing veel tahad.

Vigaste paraad pani Haapsalu rahva naerma

Pühapäeval jõime värskendava hommikuõlle ja sõitsime Haapsallu tagasi. Seal pidi toimuma vinge paraad ning pealegi oli see jumala tasuta. Peale paarikümneminutilist ootamist hakkasid ameerika rauad veerema. Suure rekka peal lasti muusikat ning ühe pikapi kastis tantsisid kaks väsinud neidu. Enamus autod olid ikka täiesti mõttetud: no ma ei tea, kellele pakub huvi mingid kaheksakümnendate keskpaiga kandilised ja roostes ning pesemata autod a la Ford Taurus. Tõsi, oli mõningaid pärle - paar ilusat eesti numbritega masinat ning viimasepeal sõidukid soomest. Vot soomlastel on pappi ja nad on rohkem pühendunud. See peegeldus nende autodest. Nii, et järjekordselt hoidsid enamus ameerika-eestlased oma lippu kõrgel nö poolkõvadusega. Eriti palju elevust pakkus rahvale see, et üks päss oleks sõitvast chevy-bussist tänu lahtisele uksele välja kukkunud ning loomulikult oli ikka eriti hale vaadata seda, et kõik eesti-ameeriklased olid mega tõsiste nägudega. Mõni tõmbas ka sigarit. Ja muidugi, ameerika lipud lehvisid kõikjal, sest eesti lipp on ju häbiasi. Soomlaste autodel lehvisid Soome lipud – normaalne ju. Aga näed, eestlasele meeldib ikka ameerika ja Georg Bush ning võitlus terrorismiga. Lõpuks läks Ameerika lippude jõllitamisest juhe kokku ning otsustasime järgmist kino vaatama minna – Haapsalu lennuväljal toimus kliirendusvõistlus.

Korraldajad kukkusid ahistama

Turvamehed olid väga ebaviisakad ning oma tööd teha ei osanud – neid oli kaks. Kimbutrasid vemblaga väikseid lapsi ning ausaid tööinimesi, aga ainult neid, kes üritust ühel pool rada tasuta vaatasid. Otsustasime seda debiilsust mitte taluda ning jooksime üle kiirendusraja tasulisele poolele. Turvamees meid kätte ei saanud – tegeles vist jälle kellegi nügimisega kusagil. Teisel pool rada oli normaalne ja rahulik. Siis lendas dziibiga kohale mingi saiko päss, kes rääkis sellise häälega nagu kalkunikulliemand onu remuse juttudes ning saatis kogu rahva sõna otseses mõttes persse ning sõimas veel teistegi vulgaarsete sõnadega. Ähvardas, et võiduajamine jääb ära. Kõik naersid.

Lahkumise rõõmus hetk.

Otsustasime lahkuda, sest kes ikka viitsib roostes dziipide võiduajamist terve päeva jõllitada. Olen kaks aastat nüüd Haapsalus käinud ning üritused on mulle nii kehvalt mõjunud, et esiteks ma ei lähe enam kunagi American Beautyle ja teiseks – ma ei salli enam ameerika autosi silmaotsaski. Pealegi võtavad nad kohutavalt bensiini. Keep underground!
Martin Aare

---

quote:

---

Pealegi võtavad nad kohutavalt bensiini.

---