quote:

---

prr: Veel üks põks :

---

quote:

---

prr: Sootsile öeldi, et kui sa kasutad FIA reeglitega kooskõlas racing-trikood, pead sa ka kandma fire, bullet and shitproof underwear’i. Saame näha. Vähemalt Soomlastele see meeldiks.

---

quote:

---

prr: Ma kunagi arvasin, et Alastaro EM on lagi, teatud mõttes, aga praegu pean tunnistama, et Motopark oma olemuselt ja feelingult meeldib mulle tunduvalt rohkem. Teate miks ?

Teavad need, kes sel tripil kaasas käisid.

Kuna EM, nagu Alastaros, on selline suht tihe tööpäev, siis teatud klasse eelistatakse, mis on iseenesest mõistetav. Lihtsam variant, Soome SM, nagu Motopark’is, on nii võistlaja kui ka pealtvaataja jaoks tunduvalt mõnusam ja pingevabam.

Soots, Mati, Arnover, rääkimata Viljarist, Veljost ja Fog’ist, kes on seal juba käinud, osalesid sellelgi etapil.

Siia lisame ka veel nende meeste tiimid ja fännid, kes said, vähemalt minu silmis, ülimeeldiva nädalalõpu, mis jääb meelde. Ja ma loodan, et mitte vaid meelde, vaid eesmärgiks ka edaspidiseks.

Siinkohal tunnistan ennast süüdi vähemalt Sootsi ees, kellele ma oma 7 päeva ja ca 100x päevas telefonikõnede peale raiskasin ja pinda käisin, et peab minema. Minu järjepidevuse juures oli see suht „lihtne saak“, aga mul on hea meel, et Soots murdus.

Arnover helistas mingi päev : „Ma kuulsin ,et sa siin broneerid laevapileteid Soome“. Jälle näkkas

Mati oli suht lihtne saak, kuna sel hooajal pole tema auto veel korralikku tulemust näidanud. Suure tõenäosusega võiks see toimuda Motoparkis. True that.


17. augusti hommikul tervitas meid Tallinki Check-in, sellest vanast tuttavast tolliputka luugist vaatas meile otsa täitsa kobe Check-Innitar. Ei saand ta aru, et meie buss on täitsa lõhki nii pikkuselt kui laiuselt. Kõrguselt ka veel. Ma räägin, pole seal mingeid andureid, lihtsalt peab „ilus“ olema

Kuna aeg mängib omad kaardid ise kätte, siis juhuse tahtel liitus meiega ka Lauri „KahurFilms“ Sarapuu. Loomulikult teatud meiepoolsete ettekavatsustega, et teha sellest tripist korralik video. Rõhk on sõnal „korralik“. Me keegi ei kahelnud selles. Praeguseks hetkeks on see film ülipopp Facebook’is.

Kohalejõudmine Motopark’i reede õhtuks möödus ilma probleemideta. Kõikseemees oli sel hetkel veel täis ootusärevust. Ääh, mis seal ikka niiväga ärev oled, tavaline kämpa-chill ’n grill ja meeldiv seltskord. Seehetk ei teadnud uutest olijatest veel keegi, mis neid ees ootab...


Laupäev, 18 august.

See, et sa ärkad mitte vibreeriva mobiili, vaid „hea“ sõbra norskamise saatel, tuletas kohe meelde, et oled kuskil kodust eemal. Ega need kuuekohalised kämpad väga kodutunnet endas ei loo. No ja juba ennetavalt pead sellega ka leppinud olema. Magamine pidavat nõrkadele olema.

Rajale jõudsime ca kella 9 paiku. Uskumatu rahu ja vaikus, nagu tasulises parklas. Teravam silm märkas juba ringi askeldavaid tehnilise kontrolli ametnikke. Viljar-Veljo peaks olema ju nende vastu kuulikindlad, nagu eelmine Motopark näitas. Aga kõiksee muu seltskond peaks värisema.
Siinkohal pidas ka minu ootus ja „hirm“ paika. Mati-Soots said oma nahatäie ikka kirja. Sootsile öeldi, et kui sa kasutad FIA reeglitega kooskõlas racing-trikood, pead sa ka kandma fire, bullet and shitproof underwear’i. Saame näha. Vähemalt Soomlastele see meeldiks.
Mati üheksa aasta vanused turvavööd tunnustati muldvanaks. Ma üritasin vastu vaielda, et come-on, oodake üks aasta veel ja saate näha nende vööde juubelit...ei läinud läbi. Lõpuks lõpp hea-kõik hea. Mõned ettekirjutused ja asi mutt. Let the race begin!


Meil siin Eestis käib kõnekäänd, et Soots suudab auto kõrval seistes aku tühjaks „imeda“. Olen kuulnud, kuid pole näinud. Kuid Motoparkis nägin. Mitte küll just auto, aga oma esimeses stardis suutis ta kuusepuu peeti keerata. Tegelt ka, lihtsalt paigal seistes. Esimene start, opponent stardib, Sootsipoolne tulede rida on täitsa tumm. Kohalikud kohtunikud ei hakanud isegi mitte viga otsima oma süsteemist, vaid määrasid kordusstardi. Meie oma Chuck Norris.
Muidugi sellepeale ei jäänud viimane mitte võlgu ja lajatas oma teada-tuntud 10,3 asemel 9,7 sekundit! Siinkohal vabandan oma iPadi ees, sest selline karjumis-emotsioon viis isegi kõikvõimsa õuna rivist välja. Ürituse parimaks punnitas Soots libiseva siduriga välja 9,61 sekki.

Viljar ei suuda tõesti üllatada. Oma stabiilsete 7,5XX aegade juures on tema isiklik rekord 7,4XX täitsa lihtne. No mis see 0,1 ikka alla tõmmata on Sellega Viljar PÄEVA kiireim !!!

Mati üritab esimest starti nagu meie kodumaal. Auto sureb peaaegu stardis välja, plötutab ja ukerdab, tulemuseks 10,4. Väga hästi.

Arnover tulistab kohe 10,5 aja, seda vääääga safe settingutega. Varu pidavat olema väga palju. Oligi. Arnover pani sealt taskusse timeslipi, millel ilutses 9,91.

Veljo, vana rahu ise, annab vahetult enne starti oma päikeseprillid minu kätte. Nagu filmis. Mees läheb oma tegusid tegema. Kogu see tiim sebib ümber auto, stardiprotseduur on täitsa ok. Ja siis see vana rahu ise arvab, et ta võib teiste närvidega mängida. Über stardiboost, megavale 4link setting ja puuduvad wheeliebar’id moodustavad kokku vähemalt sekundilise taevaimetlemise olukorra juhikohalt vaadates. Veljo naine keerab kaamera ära, et „ta ei suuda seda vaadata“. God damn, oli ikka jube wheelie küll. Minu kolme ja pooleaastane poeg arvas peale video vaatamist sellekohta, et „Näe, Onu Veljo auto kallutas“. True, läbi lapse silmade. Tal ju „samasugune“ kallurauto.

Vahepalaks murrab Soots oma imevõimetega ühe pooltelje. Nagu Selverist tuleb tavainimene välja suure paki tualettpaberiga, siis Sootsil on kaasas samasugune pakk pooltelgi. „Minev kaup„ nendib ta ise.

Mati sõitu vaatas ka kõrvalt meie vana hea sõber ja õpetaja Jari Heinonen. 60 feet sellisel autol peaks ikka olema palju parem, mitte nagu praegu, ca 2 sek. Ütleb mulle, et teie Audil on ikka rehvirõhk paigast ära. Tuleks tagumised rehvid ca 0,5 bar’i tühjemaks lasta. Peale järgmist sõitu võtab Mati õlle lahti ja viib Jarile. „Hea kast oli“. Mõlemad noogutavad. Käigukasti peavõll oli ühepoolselt lepingu ülesse öelnud.

Niimoodi rühkisid kõik need tiimid oma parima tulemuse poole. Ja mis seal salata, sealt ikka tuli ka.


Pühapäev, 19 august.

Veljo üritab teha oma viimast kvalifikatsioonisõitu. Kui rada läheb otse, siis pole vaja driftida. Öelge seda talle.

Esimese peanaha võtsid peaaegu kõik – Viljar, Veljo, Soots, Arnover. Fog ja Mati kahjuks finaalides väga kaasa ei rääkinud.

Oli mis oli, aga kõige hullem hetk oli OL’i teise ringi kohtumine. Paremas nurgas Veljo ja vasakus Viljar. Isegi juhm saab, aru, et kaotuse korral üks läheb koju. Soomlased raudselt hõõrusid käsi, et ühest pinnust silmas saame lahti. Ega ettearvamatult ebaõnnestunud starti mõlema jaoks poleks keegi oodanud. Nimelt startisid mõlemad mehed enne, kui puu suutis starditulesid näidata. Seda ohh’i ja ahh’i tuli meie kaasaelajatelt igalt poolt. Mõlemad meie mehed, keda oleks oodanud finaalsõidus kõrvuti, olid väljas. Tegelt see hetk ei saanud keegi aru, mis toimus. Suur tahe protestida ja mässata, aga olgem ausad – stardijoonel olev OL klassi võistleja, kellel on silm ruutu peas, paneb isegi ajama linnukaka kukkumise peale esiklaasile.

Las ta olla.


Veljo sai oma testisõidu peale võistlust. Nagu tramm mööda rööpaid ja 7,6 sekki. Vot siit tuli alles emotsioone meiegi poolt. Isegi Soome kommentaator, kes korrutas kogu aeg, et „Ainberin testilähtö“, jäi päris väit. Kui ma nüüd hästi mäletan, siis viimased sõnad olid „..mitas se...“ Veljo 7,6 aja peale.

Sihuke lugu siis. Unevõlg oli peale seda trippi suur, euro ka taskust läinud, aga ise rahul. Viimasega, ma arvan, et kogu meie reisiseltskond.

prr

---

quote:

---

Maik: Ilus video ja ilusad sõidud ... :o
Küsimus wheelibari poolt mahajäetava raja kohta, 2.50 , see on meelega millegiga kokku tehtud ilmselt ?

---