quote:

---

PlyVal64:

Aga siit veel küsimus ylovoitkale: kuhu "kaob" see põrandasse minev energia? Kui vundament on piisavalt sügav ja hästi isoleeritud, siis ei pääse õuest külm ligi. Seega soojeneb maapind põranda all. Kui lõpetad kütmise, siis teatud aja annab seesama pind sooja TAGASI. 6-10% on tõesti see hulk, mis kogu soojast läheb põrandasse. Aga seda mitte keegi ei arvuta, palju sealt hiljem "niisama" tagasi tuleb.

---

quote:

---

PlyVal64: Ma toon ühe ehedaima papp-ropp-saast-maja näite. Kui seda saasta nimetatakse majaks ja küsitakse paskkarbi eest 3M hinda, siis on minu kodused käsitsi laotud (ja Lasnas Tondirabast virutatud) paekivist puukuurid suisa Kuressaare Lossid, üks plaat- ja teine lintvundamendil, ja peaksid maksma kokku samapalju. Seejuures nimetatakse seda barakki puumajaks? Puitu näen ma ainult katusefermides, isegi sein paistab "seisvat" plekil. Plekk-katuse all paistab vaid niiskustõkke kile. Ja ümber laotakse "vääristamiseks" savitellis. Masendav.

---

quote:

---

kalev35:Tegemata vajalikku soojustustööd nüüd põranda soojustamisega kompenseerima hakata on finantsiliselt rumal.
põranda soojustamise peamine eesmärk on põrandaküttega hoonetes energiakulu vähendada - kütta ikka ruumi poole jäävat osa, mitte maapinda. Hoone älisperimeetri soojustamine/isoleeimine annab $$ tunduvalt rohkem vastet!

---

quote:

---

viplala: Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja.

---

quote:

---

viplala:Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.

---

quote:

---

ollo:

quote:

---

viplala:Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.

---

Kui sein on soojustatud seestpoolt, siis ta ON märg, sest niiskus kondenseerub soojusisolatsiooni külmale poolele, mis seestpoolt soojustamise puhul on ühtlasi seina sisekülg.

---

quote:

---

PlyVal64:

quote:

---

ollo:

quote:

---

viplala:Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.

---

Kui sein on soojustatud seestpoolt, siis ta ON märg, sest niiskus kondenseerub soojusisolatsiooni külmale poolele, mis seestpoolt soojustamise puhul on ühtlasi seina sisekülg.

---

Vaat-vaat, hakkame juba asja tuumadeni jõudma.
Mis toimub penoplasti maapoolse külje all? Ega sinna ju ometi kondentsniiskuse kiht ei teki... mis vaikselt hakkab peno alust õõnestama? Vartsi ripub peno õhus või ujub veekihi peal. Kuni kukub üldse lahti ja tekitades nii mõnusa külmasilla õhukese betoonikihi alla. No ja kümne aasta pärast on põrand veel külmem, kui mistahes 300-aastasel muldhütil.
Peno on küll hea soojasolaator aga kondentsi suhtes sama saast, kui tavaline kasvuhoone kile. Kui see peno pandaks kahe betoonikihi vahele, võiks asjast veel täiega aru saada. Mõni iseehitaja äkki paneb ka. Aga mitte "arendajad pappmaju kokku sülitades", need enamasti isegi ei kleebi tahvleid omavahel vahuga kokkugi, tüüblite paigaldamisest rääkimata. Kes see ikka sinna alla näeb või vaatab... ja kevadise kõrgvee ajal loksub penotahvlite vahel vesi.
Ma kohe tahaks neid viis aastat tagasi soose ehitatud penoplastpõrandaga kuure altpoolt näha. Võiks päris tervendav kogemus olla.

---

quote:

---

viplala:

quote:

---

5.0:

quote:

---

viplala: Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja.

---

asi pole ainult sisekliimas, vaid kandva seinakonstruktsiooni külmumistsüklites ja ka niiskusreziimis, ehk siis väljaspoolt soojustatud sein elab kauem, kuna külmub ja sulab enamasti ühe talve jooksul vähem kordi ja saab seega vähem räsitud.

---

Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.

---

quote:

---

viplala:

quote:

---

5.0:

quote:

---

viplala:

quote:

---

5.0:

quote:

---

viplala: Ja ärge palun hakake jahuma mingist sisekliimast garaazis kus ollakse päevas keskmiselt mõned tunnid ja käiakse ustest sisse välja.

---

asi pole ainult sisekliimas, vaid kandva seinakonstruktsiooni külmumistsüklites ja ka niiskusreziimis, ehk siis väljaspoolt soojustatud sein elab kauem, kuna külmub ja sulab enamasti ühe talve jooksul vähem kordi ja saab seega vähem räsitud.

---

Sein külmub ainult juhul kui ta on märg. Kui ta on kuiv ja külm, ei juhtu seinaga midagi.

---

esiteks külmumine ei sõltu niiskusest vaid temperatuurist ja mis tema kuivaks jätab? Õhuniiskus kondenseerub kastepunkti juures ju välja ja kui see punkt on (nagu seespoolt soojustades) mitte isolatsiooni (nagu välastpoolt soojustades) vaid seina sees, siis saab sein ju paratamatult märjaks
Mis puutub nn penoplasti, siis väljamaalased soojustavad muidugi seinu mulgustatud penoga just sellesama hingamise tõttu, ehk siis sellist penotamist, nagu meil, ei peeta sobivaks, kuna isoleerib seinakonstruktsiooni umbseks.

---

Kõik õige, aga sa vist ei lugenud mu esimest posti. Kui tõkestada seest poolt veeauru seintesse pressimine ei juhtu midagi välisseinaga. Ei teki ka kastepunkti kun pole millestki tekkida.
Peno ei ole kohe kindlasti aurutihe materjal. Seega kaob tema mulgustamiseks igasugune vajadus. Uue toote turustamiseks mõeldakse välja kõiksugu imeasju ja poogitakse talle külge imeomadusi, et ainult ostetaks.

---

quote:

---

viplala:

quote:

---

vvt: Peno niiskusteema sõltub sellest, kas peno ja seina vahe on elementaarselt ventileeritav või mitte. Kui mätsida silikooniga penotahvleid otse seinale, nagu odavaid korrusmaju otsaseinu ümbrikupalgalised ehitusspetsid mätsivad, võib täiesti reaalne olla. Seina vastu minev tahvli pool seega peaks sooniline olema, sooned kohakuti ja need avanevad räästa alla. Meil aga mätsitakse selleks mitte ettenähtud plasti seina, mis peaks muidu kuskil põranda all või seina sees olema.

---

Naljanurk on teises teemas. Ära aja jama. Peno ja seina vahele ei tohi jääda mitte mingisugust õhuvahet. Kust sa selle info kõik võtad?

---