Warning: Undefined variable $HTTP_SERVER_VARS in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/include/packer.php on line 14
Warning: Trying to access array offset on null in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/include/packer.php on line 14
Warning: Undefined array key "spid" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/viewtopic.php on line 8
Warning: Undefined array key "nfkasut" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/viewtopic.php on line 25
Warning: Undefined array key "nfsalas" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/viewtopic.php on line 26 tqhq.ee foorum - NHRA 2008 Warning: Undefined array key "nfkasut" in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 203
Kuna Santa Pod avaetapini on veel pea kaks kuud aega siis jääb Urs veel mõneks etapiks meerikasse. Loodab juba paremini esineda ülejärgmisel nädalavahetusel Las Vegases.
Doug Herberti uus kiiver
Kuidas Worshami boksis eliminaatorit peeti
Punktiseis peale 4. etappi:
Top Fuel
1. Tony Schumacher 357
2. Larry Dixon 349
3. Antron Brown 279
4. Brandon Bernstein 216
5. Cory McClenathan 214
6. Rod Fuller 211
7. David Grubnic 201
8. Hillary Will 195
9. Doug Herbert 193
10. Morgan Lucas 148
11. Doug Kalitta 144
12. Bob Vandergriff 125
13. Alan Bradshaw 120
14. J.R. Todd 108
15. Bruce Litton 103
16. Urs Erbacher 78
Funny Car
1. Cruz Pedregon 260
2. Jack Beckman 249
3. Tony Pedregon 233
4. Robert Hight 232
5. Ashley Force 231
6. John Force 219
7. Gary Densham 208
8. Tim Wilkerson 204
9. Del Worsham 187
10. Jim Head 156
11. Tommy Johnson Jr. 147
12. Gary Scelzi 145
13. Mike Neff 136
14. Tony Bartone 131
15. Ron Capps 130
Jerry Toliver 130
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
31.03.2008 at 16:53
Point selles, et ideaalse pidamise korral keerab rehv end tohutu jõu tõttu liiga "kortsu", mille tagajärjel "tahab ta iseendast üle sõita", nagu lamavast pollarist. See paneb rehvi hüplema - "tire shake". Vibra on nii suur, et juhil lööb silme eest mustaks ja pea võib vastu puuritorusid käia. Lisaks võib suitsema minna.
Selle vältimiseks alandatakse rehvirõhku (s.t. muuhulgas). Teatavasti madala rehvirõhu korral haagivad vaid rehvi välisservad, ehk läheb kergesti spinnima. Rattapöörete (wheelspeed) tõustes hakkab tsentrifugaaljõud rehvi keskosa väljapoole suruma, s.t. sujuvalt haakima ja ongi korras.
Eesti rajad on teadagi off-road liuväljad, aga NHRA omad ka kriitikast pääse. Isegi poliitiliselt korrektsed piloodid on kirunud "üherealisi" radasid, igast hüpekad, praod jne. Samuti on fuel autode ja Pro Stocki nõudmised raja liimimisele üsnagi erinevad.
Vegas on üks uuemaid/paremaid (nagu Bruton Smithi radadele kohane) ja kõik tahavad sinna tulla. Seekord aga paraku oli rajatemp sama taevas kui päike. Parem rada tähendas kindlat kaotust, ehk võitja otsustas rajavalikuõigus.
Samas oli ka palju meeldivat.
TF: Pärast 30 võistlust sai Cory Mac järjekordse võidu. Ta on fännide lemmik ja paljud peavad teda parimaks piloodiks, kes pole võitnud meistritiilit. Urs (Q #13) kaotas avaraundis ja hakkab euro poole liikuma, datalogger head-paremat täis.
FC: Jällegi üle hulga aja (pea 4 aastat) Tim Wilkerson, kelle eelarvenatukese ja tulemuste suhe on võib-olla parim. See hooaeg on tal see eelis, et min kaalule visati 100 naela otsa, mis paljudele peavalu on, eelkõige siduriseadetes, aga Wilk oli juba ülekaalus, ehk nüüd normaalkaalus. Nagu öeldud, siis tingimused olid jubedad, mootoritel silindrid koolesid, sidurid tegid trikke, rehvisuitsust rääkimata. Wilki finaali finishis oli tal mitte V8 vaid V5, aga piisas Ashley Force'i vastu. AF on muuseas sellega esimene naine, kes on kunagi olnud FC punktiliider Papa John sai aga jällegi DNQ... Aga 14-kordsel meistril ei ole vaja enam mindagi tõestada.
PS: 20 aastase karjääri esimese kvalifikatsioonivõidu sai Kenny Koretsky, Professor WJ lajatas jällegi konkurentsitu lõppkiiruse, mõistagi uus rajarekord. Uus Pontu GXP on ikka paljulubav. Võitis Jason Line.
Atlanta etapi hüüdnimeks on "Hot-lanta" temperatuuridest tingituna. Käesolev kord on eriline John Force'i jaoks: 14-kordse meistri jaoks on see 500's etapp, ainult Pro Stocki Professor Warren Johnson on rohkem võistelnud. Mitte vähem hämmastav on see, et samuti on võimalik saada raundivõit nr. 1000. S.t. elementaarne arvutus näitab, et keskeltläbi kaks raundivõitu iga etapi kohta, ka DNQ'd. Muidugi 90'ndentatel oli kergem kokku lugeda võistlusi, mida ta ei võitnud... Hetkel (Q2) on ta esimene... tagantpoolt...
Järjekordselt osaleb FC's drag race kooli boss Frank Hawley (kelle üks instruktoritest on kaasvõistlejast lõppkiirusrekordi omanik "Fast Jack" Beckman).
Tiimipealikel on käed tööd täis, kuna rajakate on üle käidud, ehk varasem kogemus enam ei päde ning rajal pole ka kummi maas, ehk tuleb kiiresti õppida.
Reedese parima tulemuse Funny Car'is sai järjekordselt Tim Wilkerson. Tema eelis on see, et käesolevast hooaja +100 naela on väiksem peavalu, kuna ta oli enne juba ülekaalus. Teised on hädas siduriseadete ja kaalujaotusega. Ta on hakanud koostööd tegema legendi Don "Snake" Prudhomme'iga. Enne etappi võttis kõik blowerid "selga" ja käis Snake'i bloweridünos. Kui kompressorid on liiga erinevad, siis on ju väga raske stabiilseid seadeid saada.
Pro Stockis kõmmutab Warren Johnson lõppkiirusi oma uuel Pontu GXP'l. Ta arvab, et puhtalt aero annab +0.5 mph (10-12 hj ekvivalent, mootori puhul makstaks sellise juurdekasvu eest mistahes raha). Natuke raskem on distantsi algus.
Näis kuidas Justin Humphreys esineb, tiimipealikuks on Bob Glidden ja mootoriguruks Richard Maskin (Dart), ehk kogemusi on teistelegi jagada ja mitte vähe!
Top Alky Funny Car'is nagu alati - Frank Manzo ei jäta teistele mingit sõnaõigust.
Top Fuelis jällegi eelmise etapi võitja Cory Mac juhib
NHRA 2008Laupäev: 50 kraadi kandis olevad rajatemperatuurid jätsid reedesed tippajad kehtima. Ähvardatud vihma ei tulnud. FC liider Wilk kasutas erinevaid sidureid ja teist blowerit. John Force tõusis P9'le ja kohtub alluvast "odekamehe" (Old Spice) Mike Neffiga, kes reedel sai oma esimese korraliku mootoriõhkimise.
TF'i osalejaid oli seekord vaid 16, ehk DNQ'sid polnudki. FC's seevastu Melanie ja TJ jälle, samuti sõiduõpetaja Frank Hawley, kes tagasi tulnud veteranina on muuseas '82 ja '83 meister.
Raja kohta erilist ütlemist ei olnud, vasakul rajal on 50 m kandis hüpekas siiski.
NHRA 2008Oijah, sellest etapist võib raamatu kirjutada.
Funny Car:
Ashley Force tegi ajalugu, võites esimese naisena Funny Car'i etapi. Finaalivastaseks oli ei keegi muu kui ta oma isa, 14 kordne meister John, kes võistles oma 500'ndal etapil. Papa John võitis avaraundis oma alluva Mike Neffi (kes läks kohe suitsema, kuigi tiimikorraldusi eriti ei kahtlusta). Hea näha, et ta liikus hästi kuni ajaloolise finaalini, ei tea, mis seal juhtus, et 11.223 @ 85.97 tuli, ja RT 0.170.
Top Fuel:
Jällegi võitis Antron Brown, ex bike sõitja, esimest aastat Top Fuelis, ainus võistleja, kes on võitnud nii Pro Stock Bike kui ka Top Fueli võistluse.
Finaalivastane ei olnud keegi muu kui Army auto, 5 kordne ja valitsev meister (1999, 2004, 2005, 2006, 2007) "Seeru" Tony Schumacher roolis. Ehk kaks parimat TF tiimipealikku vastamisi: Alan Johnson (Army) vs Lee Beard (Brown). Antron võitis holeshotiga (parema reaktsiooni, kuid aeglasema ajaga), kuigi Lee poweriga lajatas eelmises sõidus kõigist parema kiiruse 330.47 mph.
Pro Stock:
Mitte vähem dramaatiline ei olnud Pro Stock. Võitis Mike Edwards, keda vast keegi ei oleks pakkunud. Pani arvatavasti parimale sõitjale, valitsevale meistrile Jeg Coughlinile poolfinaalis reaktsiooniga ära (RT 0.008 sek).
Finaalis Jason Line'i vastu näitas, et ta on elukutseline kuusepuu maharaiuja - RT 0.009 sek, teine raundivõit järjest holeshotiga!
Ja Top Alcohol Funny Car'is jällegi Frank Manzo...
NHRA 2008Viimasel ajal teadagi põhiteema "interneti tiimipealikel" , kas papa John kaotas meelega või mitte.
Jah, 170 RT on üsna imelik ja tütre ajaloo tegemine ja punktiliidri koha tugevdamine kahtlemata toredad asjad.
Teisest küljest oli rajavalik ikkagi Ashley'l ja pani papsi mõistagi vasakule. Seal aga oli ju hüpekas mõnekümne meetri peal, mis lühikese teljevahega FC'dele üldse ei istunud: kui lähed agressiivselt, viskab õhku ja läheb suitsema, kui rahulikult, siis saad lihtsalt pähe.
Kuulake Johni ja Bernie raadiojuttu @ 2:15
Eelmised sõidud:
John: 4.85 (R), 82 (R), 845 (R)
Ashley: 87 (L), 94 (R, bloweririhm), 842 (L)
Ehk Ashley tegi vasakul rajal kaks korralikku sõitu.
Komplitseeris ka asjaolu, et Del õlitas avaraundis paremat rada. Prock ja Bernie arvasid, et koristus ei olnud piisav, mistõttu teised JFR piloodid Height ja Neff vahetasid viimasel hetkel rada ja said kohe pähe.
Aga Ashley oli see kolmas järjestikune finaal ja Guido tegi oma töö ära. John võitis alles üheksanda finaali.
Seda tuntakse ka St.Louis etapina, kuna see on otse üle Missisippi teisel kaldal. See on Budweiseri kodu, kes on Kenny Bernstein'i tiimi sponsoreerinud alates 1979.a., mis võib-olla on pikim sponsorsuhe mistahes autospordis. 6-kordse meistri "King of Speed" Kenny surematu tegu oli aastal 1992 Gatornationalil kui legendaarne tiimipealik Dale Armstrong lennutas ta esimesena üle 300 mph (301.70). Praegu sõidab TF'iga poeg Brandon, kel abiks tiimipealik "The General" Tim Richards koos naise Kim'iga.
Reedene päev algas vihmasahmakaga, mistõttu esimene Q raund oli paras uisutamine. Tavaliselt tehakse parimad Q tulemused reede õhtuses jaheduses, aga mitte seekord. Nimelt laupäevaks jõudsid kohale "kaevandusshahti" tingimused, s.t. väga väike korrigeeritud kõrgus, kuna temp ja niiskus olid madalad, aga õhurõhk kõrge. Ehk tiimipealike unistus, kes said kütusekraanid lahti keerata. Joped pidi selga panema, aga hooaja/raja/isiklikud rekordid kukkusid.
TF - Austraallasest "Aussie Dave" Grubnic pani kõigil suud kinni - 4.467, mis on hooaja parim tulemus. Ka teistel Connie Kalitta autodel läks hästi - maailma kiireim naine Hillary Will #3 ja vennapoeg Doug #5. Kiiruse pani kinni AB, kelle Lee Beard saatis 331.94.
Hoolimata sellest, et rada oli enne võistlust töödeldud, pidas ikka päris hästi (60 ft):
TF - 0.851 sek
FC - 892
PS - 967
FC kõmmutasid 260+ mph 660' kiirusi, parim 264.96 Pro Modi ja FC piloot Mike Ashley poolt, kes on Melanie auto kaasomanik ning igapäevaelus NY hüpoteegipankur. Pro Stockid omaltpoolt 209 mph lõppkiirusi.
Reedel ebatavaliselt DNQ kohal istunud Robert Height sai ilusti kolmandaks oma "Prock Rocketiga" (tiimipealik Jimmy Prock järgi).
Samuti oli napikas John Force'il: esimesel sõidul sõitis küll 86, aga järgmised kaks läksid suitsema ja enne viimast oli ta #19 ehk DNQ. Ehk Coil oli jälle püssitoru ees. Polnud hullu, kenasti 79 @ 26 ja #6.
Q suurim üllatus tuli WJ'lt - DNQ! Kuuekordsest meistrist Professoril on kogemusi rohkem kui konkurentidel kokku, aga... Peale Q1 oli kenasti #3, aga Q2 kommentaar oli "100 m kaugusele jõudmiseks tuli läbida 150 m" ehk #12, Q3 läks täiesti peeti (#23), Q4 ebapiisav (#21). Uue parema aeroga Pontu GXP'ga ning mõne lisa hj'ga on ta lõppkiiruse osas kõigile koha kätte näidanud, aga just algus on veel raske.
Eliminaator:
Võitjad on igati meele järele:
Got Wilk!!!
Tim Wilkerson tegi jälle Funny Car'is puhta töö, võites nii kvalifikatsiooni kui ka eliminaatori. Ladus lihtsalt 3x 82 aja ja finaalis 87 ja valmis. Isegi kõikenäinud fännidel hakkavad sõnad otsa saama. Peab ikka tema juurde õppima minema, kuidas piiratud ressurssidega väga hästi esineda. Nüüd ka punktiliider.
Finaalivastane oli muuseas Mike Neff. Ta oli enne Gary Scelzy tiimipealik, tuunides ta '05 meistriks, aga see aasta kobis John Force Racingu autosse. Ta oli kaotanud kaheksa esimest raundi. See viga sai seega kuhjaga parandatud.
TF võitis "Hot Rod" Fuller Rob Flynn'i tuunitud Caterpillar dragsteril, võites ei kellegi muu kui "Seersant" Schumi US Army liikuril.
PS - Peale WJ DNQ'd pidi poeg KJ pere au kaitsma, mida ta ka võiduga tegi, ladudes 209 kiirusi. Teises raundis võitis KJ Jeggie niimoodi: MOV: 0.0001 seconds (approximately 0 inches) - peaks olema 9.3 mm . Finaalivastane oli muuseas Dave Connolly, kes sai sponsoripuudusel hilise stardi hooajale, aga nüüd näitas, et on tagasi.
Järgmine etapp on Bristoli Thunder Valleys, millel on unikaalne kaja, ning mis on üks lemmikutest kõigile.
NHRA 2008Huvitav küll - 100 naela lisakaalu otsas ja paugutvad igatsugu rekordeid ??
... nigu Vorrmul 1-s , igal hooajal kägistatakse kusagilt kohast - aga autod ikka sama kiired ?
____________________________
EX Corvette C5 Procharged - 1/4 mile 11,0 ... piima järgi käimiseks oli kõva küll
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
05.05.2008 at 07:20
NHRA 2008O'Reilly NHRA Thunder Valley Nationals, Bristol Tennessee, 1475 ft (450 m).
Omapära on see, et rada on orus, mis tagab unikaalse kaja. Samuti on rajaomanikuks Bruton Smith, ehk kõik on viimase peal, mistõttu on see kõikide pilootide ja tiimipealike lemmik. WJ siiski mainis midagi parema raja muhust. Bruton ehitab uut rada Charlotte'i, mis esmakordselt see aasta kalendris ja mida võistlejad ei jõua ära oodata. Teine asi mida jumalakeeli palutakse, on et ta ostaks NHRA ära ja lööks seal korra majja.
Funny Cari Q võitis Mike "Zippy" Neff. Öelda, et ta on John Force Racingu uustulnukast #4 Funny Car'i piloot, on vägagi ekslik CV tõlgendus. Zippy tuunis fännide lemmikust Gary Scelzi 2005 meistriks.
Enne eelmist etappi oli raundivõidu stat 0-8, ehk 8 korda avaraundis kaotatud. See viga sai parandatud finaali jõudmisega. Seekord siis jällegi megahüpe tehtud.
Muud asjad samuti "pisut" tähelepanuväärsed. Tiimipealik on John Medlen, kes tuunis valitseva meistri Tony P 2003.a. meistriks (kui ta veel JFR #2 auto oli). Viimasel ajal on ta paraku rohkem tuntud 2007.a. Gainsville'i etapi järgsel testimisel saadud vigastustesse surnud Eric Medleni isana. Jätkamise suutmine on pälvinud enesestmõistetavalt määratu austuse mistahes asjaosaliste poolt.
Samuti on mootoriks on uus Ford Boss 500, mis Mopari Hemist erineb vast kõige rohkem nime poolest, kuna nitromootorite asi on suht spec mootoriks muutunud, muudatused tuleb NHRA'ga koosõlastada, mis tähendab sagedast pikalt saatmist, mis omakorda on tiimipealikele väga frustreeriv. Aretatad uue ja parema osa, aga ei tohi seda kasutada.
Pro Stockis näitas WJ, et ta on peale mõneaastast keskpärasust tagasi sobival kohal. Muuseas, viimaste aastate dominant Greg Anderson oli kunagi WJ tiimiliige, ehk tudeng sai professorilt õpetust.
WJ, arvestades eelmise etapi ebatavalist DNQ'd, läks from zero-to-hero, postitades rajale nii aja- kui enesestmõistetavalt kiirusrekordi. Ajarekord on kõvem, kuna ta on uue Pontu GXP puhul kogu aeg kurtnud, et algus on aeglane. Võrdlus GA'ga:
WJ on kõige viimasem võõras lõppkiirusrekordite püstitamisele:
*Esimene üle 180 mph (1982)
*Esimene üle 190 mph (1986)
*Esimene üle 200 mph (1997)
Etapi parima lõppkiiruse on ta teinud viimasel 5 etapil 6'st.
Top Fuel:
Nagu viimasel ajal tavaks, siis kahe parima TF tiimipealikku duell. Alan Johnsoni Army car sai P1, .503'ga Q2's. Q1 sõitis 53, ehk polnud mõtet seda korrata, vaid kruvisid peale keerata.
Samas Lee Beard näitas, et võimsuse asjus abi pole vaja, 330.15 mph Matco Tools redelile, s.t. ürituse tippkiirus.
Kalitta asjad ka liiguvad. Seal samuti Connie ei ole hj-võhik ja kuna rada on suht viimase peal, siis tuligi Aussie Dave'ile väga korralik 280.60 660 jala kiirus (200m).
Ex TF piloot, FC rookie Melanie Troxel võitis Funny Car'i, esimene naine, kes on võitnud nii TF kui FC etapi. Aastate jooksul on ta mulle sümpaatse mulje jätnud, ehk päris hea uudis. Teise raundi vastane oli Ashley Force ehk esimene naistevaheline duell ajaloos.
Kusjuures hooaja senistel 7 etapil ei olnud Mel avaraundistki edasi saanud, täpsemalt 3 kaotust ja koguni 4 DNQ'd. Ja nüüd 4 raundivõitu ehk etapivõit.
Ja finaalivastane ei keegi muu kui Q võitjast teine uustulnuk Mike "Zippy" Neff. Ehk enne finaali oli selge, et tuleb first time winner. Mõlemad on nagu megaturbod, tükk aega mitte midagi ja siis lööb lakke.
Kusjuures mõlemal algajal olid (väga) head reaktsioonid:
NHRA 2008Melanie mitte vähe dramaatiline tee võiduni:
E2 - esimene kahe naise duell FC's. Vähemalt üks Ashley sai õnnelikuks, nimelt Mel'i auto kaasomanik ja konkurent Mike Ashley.
E3 - vs Jim Head. Läks pedaalimiseks.
E4 - vs Mike Neff, kel nagu näha, ei saanud peale BO'd keret üles, mistõttu jäi avamata kütusekurvi ja siduri taimereid juhtiv CO2 süsteem. Starter Rick Stewart (kaabu) juba viipas. Ehk sidur jäi ühendamata ja/või kütus rikastamata, ehk sõitis sidurist läbi pöörded punasesse või segu jäi lahjaks ja mõistagi kaboom.
Mel'i abikaasa, samuti FC piloot TJ sai siis kätega vehkida.
Nagu näha, siis tribüünid suht tühjad, vihmapauside tõttu läks nightrace'iks.
Neist koguni 12 () olid Bristolis erinevad asjaosalised:
Don Prudhomme (Larry Dixon TF, omanik)
Mark Oswald (Mike Ashley FC, co-crew chief)
Frank Hawley (FC, seekord sõitis omanik Mike Ashley)
Kenny Bernstein (TJ FC ja poeg Brandon TF, omanik)
Ed McCulloch (Ron Capps, tiimipealik)
Mike Dunn (kommentaator)
Scott Kalitta (FC)
Jim Head (FC)
Ron Capps (FC)
Tommy Johnson Jr. (FC)
Gary Scelzi (FC)
Melanie Troxel (FC)
NHRA 2008Hillary Will sai siis lõpuks esimese TF võidu, olles järjekordne liige viimase aja girl powerile.
Nagu ikka läbitakse vaheetapina Top Alcohol Dragster, mille litsentsi saamiseks kogus ta tükk aega raha, siis koolis pidi ta viimasel katsel piisavalt hea aja sõitma, et litsents üldse saada. Selg oli vastu seina, rohkemaks tal raha polnud. Ja tegi ära.
Hillary on maailma kiireim naine 334.65 mph (538 km/h), saavutatud käesoleva hooaja avaetapil Pomonas.
Peale seda pidi korrutama ja korrutama, et ootame esimest võitu, milleks kõik eeldused on olemas.
Ja 9. etapil, peale kahe eelmise etapi poolfinaali, see lõpuks tuligi.
1 2 3 4 5 6 
):
) olid Bristolis erinevad asjaosalised: