| Poster |
Message |
 foke
 |
 Paadimootorite küttekulu
Paadimootorite kütusekulu arvestamisel on mõned teooriad olemas, aga kuigi tõsiselt ma neid ei võtaks.
Nt. loetakse diisli kuluks 220 gr/hj/h, 4-takt bensiinil 300 g/hj/h, 2-taktilisel 400 g, aga see vist täisgaasil maksimaalselt efektiivselt põletatud kütus. Liitriteks teisendades siis erikaaluga läbi korrutada.
Omadest kogemustest ütleks seda, et palju sõltub ka mootori karakteristikutest. Tähtis on leida õige sõukruvi. Selle proovimiseks on ka olemas omad teooriad tootja poolt antud maksimumpöörete, reaalsete pöörete ja kiiruse vahekorra osas. Igaljuhul kui suudaks autoga nt 3200 rpm juures stabiilselt sama koormusega sõita (no ma ei tea, näiteks ülesmäge või mingit kolakat järgi lohistades ), siis ilmselt kulu tunnis on võrreldav. Sellesmõttes ei saa pelgalt hobujõude arvestada, pigem on oluline vääne, ehk see, mis pööretel sul vastavad hobujõud kätte tulevad, et mingit sobivat veovõlli kiirust tagada, mille otsa siis omakorda sobiv sõukruvi leida. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 14:12 |
|
foke
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
bmgpop: quote:
foke:Teine ületamatu probleem on tanklate puudumine, neid on minuteada ainult Pirital, Roomassaares, Pärnus.. Dirhamis on ka mingi võimalus vist.
MTÜ Hoia Eesti Merd andmebaasi http://marinas.nautilus.ee/index.php/andmebaas andmetel saab kütust järgmistest väikesadamatest:
Kihnu, Kuressaare, Lohusalu, Pirita, Pärnu, Roomassaare, Suursadam, Tapurla, Veere, Vergi
Ok, aga jahi/väikelaevade sadamaid on vast oma 50. Teiseks, miskipärast antakse sageli nendes inforegistrites ja aastaraamatutes infot, mis tegelikult tõele ei vasta, kasvõi seesama kütus, mis on teinekord hoopis tellimisel ja kui uurida, siis sadamavaht reeglina ei tea asjast midagi ning kui pikalt helistab ja uurib, siis teatab, et 2 tonni miinimum.
No küllap asi areneb, paljudes sadamates on väidetud, et nad mõtlevad sellele ja plaanivad ikka teha peatselt. Vähemalt Rohukülla, mis on väinamere suht keskel, pidi heal juhul järgmine aasta tankla ehitatama. Sealt saaks ka praamile minejad/tulijad kütust autodesse võtta.
Veel on omapärane taktika Eesti lipu all seilavatele alustele odavamad hinnad teha kui välismaalastele - mulle sobib, aga reeglina tekitab turistides see nurinat. Vahel on aastaraamatus kirjas telkimine kaimaksu sees, hommikul aga tullakse vallavalitsuse templiga papriga ja küstakse 50 eeku, või siis teises kohas antakse lahkelt ukseluku kood, et WC'd ja dušši kasutada, aga dušširuumi taga olevat saunaahju sisse lülitada ei tohi - kirjas pole, et ei tohi, aga hiljem ilmub jälle kuskilt mingi paber, et saun eraldi 100 kr jne jne. Ja kui sinna veel suht hingehinnad toitlustamisel, rattalaenutustel või internetikasutuamisel juurde lisada, siis rahakott ning täis kanistrid ikka puuga selga ning endale korrutades "puhkus ju" tumalt hindadest mööda vaadata
Sadamad ise on reeglina küllalt korras, aga infoliikumine jätab soovida. Veel üks näide: kui Saarte Liinidele kuuluv sadam kodusadamaks on, siis üldtingimustes on kirjas, hoopis teised hinnad kõikides teistes nende sadamates, kohela minnes aga sadamavahid reeglina sellest midagi ei tea.., jälle helistamist ja selgitamist vaja.. aga eks me kõik areneme, elu muutub kiiresti, alati ei jõua kõiki papreid lugeda |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 14:42 |
|
PlyVal64
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
foke: Ply, puhkust pole sul või? mis sa kurjustad jälle
väljas ilus suvi, võta aeg maha
Kaatril ja jahil on mõlemal omad võlud, jaht on kahtlemata vinge, kuid ka kaatri kasuks räägib vähemalt väinameres nii mõnigi pluss: süvisevahest tingituna on kaatril avastamisrõõm väikeste laidude näol suurem, ka kursivalikul võidad pikematel otstel palju juba teepikkuses (see vahe võib olla teinekord kahekordne!).., suuska-lauda oled proovinud vedada? Kalal käia?
Mis puutub lärmi, siis ise harjub sellega ära, teisi segada on suht keerukas, kui meresõidutihedust vaadata. Siinkohal ei saa maismaal toimuvaga midagi võrrelda - kitsas, närviline, müra, heitgaasid jne jne.
Ma usun, et mu auto teeb palju kõvemat lärmi.
Kui kaatriga tühikäigul lasta, on mootorimüra vaevumärgatav ning kütusekulu 5 l/h.. aga see selleks. Teinekord on lihtsalt mõnus peale tööd minna ja tunnike-paar merel veeta või plekk-sileda merega loojuva päikese poole täiega kihutada, ööseks laiuäärde jääda ja hommikul tagasi tulla.
 Ma puhanud, roosa ja rõõsa Kui nüüd Väinamerest rääkida ja laidudel käimisest, siis on kaater ikka väga niru vahend. Kummikas veel, kuid ... jah, mul ju svertjaht ja sellega käin ma põhimõtteliselt igas rannas. Süvist 20 cm ja mitte mingit muret. Omaette teema on megasüvisega kiiljahid, 1.50 ja rohkem, kogu aeg ole valvel. Sõita on nendega küll jube hea, kuid muret veel rohkem...
Aga eks see kaatri ja jahi nautijate alatine vaidlus on, täiesti sama, nagu USA-raud vs. muu maailma plekk. Kellele mis meeldib. Mulle meeldib kah, kui väikesel kummikal on sabas võimas päramootor ja siis lendad üle kolme laine ja kuulad vindivihinat õhus. Ekstreemsport, väga lahe! Märg, väsinud, õnnelik ja siis kebid kaldale viina võtma. Aga sadu tuhandeid ja miljoneid maksvad mootorpaadid on mulle meie oludes hästi pisut arusaamatud.
Tegelikult ma tahtsin hoopis sellele vihjata, et kiirus ongi see, mis närve sööb. Sa ju ise tood näite - peale tööd kiiresti laiule puhkama. Jubeda mootorimüra saatel, trambib ristlaines, kogu aja on meeles rahakulu(küstuse näol), siis muudkui seedid sisemas, kuskohast järgmiseks korraks jälle kütuseraha leida jne. Mis kuradi puhkus see on? On ju nähtud neid kaatriomanikke, kes lihtsalt ei jäksa paadiga sõita. samas suurusjärgus veesõiduki aastane hoidmis- ja kaimaksu raha on ju samasugune. Bens maksab, tuul ei maksa. Kui kasvõi viimased närakad purjed alles on, saad minna merele ja omi mõtteid kajakakisa saatel kuulata. Ja mis veel: mootorpaadiga jääb 90% merehäältest, vaadetest ja lõhnadest tundmata. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 14:44 |
|
foke
|
Paadimootorite küttekulu
ei vaidle üldse
mitte kiiresti laiule puhkama, vaid kiiresti loojuva päikese suunas ja seda mitte selle pärast, et aega ei ole, vaid sellepärast, millepärast ma ka vahel lennuväljadel olen käinud
muide, mis puutub rahasse, siis sama varustus/mugavusastmega jaht maksab vähemalt 2-3 korda rohkem. Ehk ma vist peaks ööd-päevad läbi ringi sõitma, et jaht end ära tasuma hakkaks. Tasuvuse kohapealt ma neid asju ei võrdleks. Ja veelkord, jaht ON väga vinge asi, sõltub palju millistel eesmärkidel üht või teist kasutatakse. Mõnusad on mõlemad, kaatriga on sõiduaeg lihtsalt lühem, rohkem loksud niisama kas ankrus, triivis või kaiääres.. või jalutad kohalike vaatamisväärsuste vahel ning lased end sääskedel süüa. Jahiga saad kindlasti enam tunda ürgse tuule mõju ja selle energiat koostöös merega, aega peab olema ehk rohkem ja ilm peab olema soodsam. Ainuke mure on vist see, et ega eriti kahekesi õhtul peale tööd paariks tunniks merele näiteks õhtust sööma ei viitsi minna, siis juba väike meeskond ja pikem retk. Alati tõepoolet pole ju aega päev-kolm merel olla, see lihtsalt on paratamatus Ja nädalavahetusedki kipuvad sageli kinni olema - küll korraldavad neid va kiirendusi nii siin kui sealpool läänemerd, küll teevad mõne kontserdi või siis otsustab keegi aastakese vanemaks saada
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 15:09 |
|
urmas
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
PlyVal64: Jubeda mootorimüra saatel, trambib ristlaines, kogu aja on meeles rahakulu(küstuse näol), siis muudkui seedid sisemas, kuskohast järgmiseks korraks jälle kütuseraha leida jne. Mis kuradi puhkus see on? On ju nähtud neid kaatriomanikke, kes lihtsalt ei jäksa paadiga sõita. samas suurusjärgus veesõiduki aastane hoidmis- ja kaimaksu raha on ju samasugune. Bens maksab ...
Raske elu, puhka veel veidi. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 15:13 |
|
vvt
 |
Paadimootorite küttekulu
Vaidlus foke vs Ply püsib viigis
Tegelikult ei julgeks küll ise 8m Z-jalaga kaatriga (mis uuena nii 600-800 K maksab) erilisti laiuekspeditsioone ette võtta. Selleks kõlbab veepaiskuriga kuni tonnine paat või selline nostalgiline T-40 mootoriga puupaat. Haapsalu jahtklubis on hooaja lõpus neid ärasõidetud 0,5M jalaga paate kaipealne täis. Mäletan lapsena, milline jama oli selle toreda Johnsoni jalaga paadiga saarele pääsemine. Enne kui sa vette jõuad ronida, kannab tuul selle minema lihtsalt. Kohalikel laidudel on ohutuks ligipääsuks vaja vähemasti 1,5m vaba vett. Mis tähendab 200 meetrit kaldast. Mõtled, et lased hooga...ehh, seda räägib inimene, kes merel käinud pole.... Saari võis uurida Amuri, Progressi või sellisega. Mitte 3 tonni kaaluva kaatriga, mille pead jätma 200 m rannast ja mille ankur seda üle 15 m/s tuulega enam kinni ei hoia. Aga eks ole igaühe asi, kui palju oma varaga riskib
Õigus aga kaatrimehel selles mõttes, et ettekujutus kaatrisõidu mürast ja raputamisest pärineb tavaliselt vene
paatidest. 70 kmh ei raputa enam suurt midagi. Ja korraliku kaatri kokpitis on müra samapalju kui sõiduauto salongis.
Asi aga selles, et kohalikes madalates vetes ja kivirandades pole tõesti 0,8M kaatriga midagi teha. Esimesel maabumisel on settepott muda ja vetikaid täis ning kogu sõit. Sõita võib sellega Tallinna lahel farvaatreid pidi. Laidudel käimiseks ja liigse raha maksmise vältimiseks on targem osta mingine 40hp päramootoriga 5 m lahtine plastpaat, mille saab pärast treilerile vedada ja suvalise suurema sõiduauto järel kuuri tagasi lohistada. Ei ole mingit põhja puhastamist, otste ringisidumas käimist peale järjekordset tuulemuutust, vargusi ja rüüstamist ning sadamamakse.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 15:24 |
|
foke
|
Paadimootorite küttekulu
jutt jälle õige
v.a. see Tallinna lahel faarvaatreid pidi. Tallinna lahel ja selle ümbruses näitab pidevalt 15-80 m vett kiilu all, faarvaatritelt tasuks eemale hoida, segad laevaliiklust, mis üsnagi tihe on.
Aga laidude avastamise all pidasin silmas rohkem sellist metoodikat, et sõidad kaardi järgi ohutumast küljest ligi, kui sügavus juba ohtlik näib, lased väikse kummipaadi vette ja saarele. Ja mitte, et seda jahiga ei saaks teha, kuivõrd lihtsalt süvis piirab väinameres sageli üldse laidudele lähenemise või eeldab sissesõit piisavat manööverdamisvõimet.
Mootorijalg maksab uuena ca 100 k eestiraha. suht karm jah. Õnneks on võimalik ka kasutatud jalgu leida ning varuosadega jupphaaval remonti teostada.
Kunagi Amuuriga merel käies mäletan seda küll, et põhi paistis ja kivid olid näha, tõepoolest siis tundus meeter vett veel piisav olevat Aga vist Amuurilgi süvis 60 cm oli?
Muide üks laid, kuhu saab nii kaatri kui jahiga igaüks ligi on Harilaid. Läheneda lääne poolt. Käisin seal mitmeid kordi, kel sinnakanti asja, soovitan läbi põigata. Vana sõjaväekai, kus ääres 3 uppunud vene piirvalvekaatrit, on otsapidi 4-meetrises vees. Sinna saab end kenasti kinni tõmmata ja saarel veidi ringi vaadata. Saarel on vahitorn täitsa terve veel, see 15-meetrine tornike pakub päris nauditava vaate. Kõvema närviga meestele on kõrval ka 45-meetrine sidemast, kuhu redelitmööda ronida kannatas
Veel üks tore märge, mis mulle tähelepanuta ei jäänud - nimelt iga kord, kui mina sinna taas sattusin, oli keegi seal saarel ööbinud, aga saar oli kena ja puhas, lõkkeasemed korras, puupakud ümber nende.. ja mis kõige pullim - saarele oli keegi vedanud sületäie lõhutud küttepuid, mis nii minust kui kõikidest teistest külastajatest kenasti lõkkekõrvale riita jäid, lõkkematerjaliks vajalikke lauajuppe vedeles seal nõukogudeaegsest kultuurist piisavalt.
aa, veel tuli üks asi meelde nende laidudega, kohalikud rannamehed teavad rääkida, et Eesti ajal sai ikka kõikidele laidudele paadiga ligi, seal olevat enamustel ka kindlad kohad, mis kividest puhastatud ning kus vahel suvitamas käidi. Ka olevat siin-seal veel säilinud mingid liitsihid ja kunagi suisa purded merre läinud. Teoreetiliselt peaks need süvendid alles olema |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 15:56 |
|
PlyVal64
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
foke: ei vaidle üldse
muide, mis puutub rahasse, siis sama varustus/mugavusastmega jaht maksab vähemalt 2-3 korda rohkem. Ehk ma vist peaks ööd-päevad läbi ringi sõitma, et jaht end ära tasuma hakkaks. Tasuvuse kohapealt ma neid asju ei võrdleks.
Õige, ärme vaidle, vaid arutleme.
Kõigepealt jaht on alati üks suur kompromiss kaal/mugavus. Kaatriga on asi lihtne, kaalugu, palju mugavuseks vaja, hobujõudude lisamine on lihtne ja odav. Seda kaatri hinnaga võrrelduna. Jahi puhul on kiil ja taglas, kaal, mis jääb sellest üle, läheb mugavusvarustusele. Kuid siiski on samas suurusjärgus kerepikkusega veesõidukite puhul jahid odavamad. "Planku" kaatrit keegi eriti ei toodagi, jahti aga küll. Kasvõi siinsamas Sauel tehakse suhteliselt planku, lisa saab alati juurde osta. Spinnakeri poomid, rullgroodid koos mastiga, ulme elektroonika jne. On lihtsalt olnud au nii tuliuusi kaatreid kui ka väga suuri jahte Eestisse vormistada. Luksuslik, kuid väga heade race-omadustega Dehler39 maksab suurusjärk 4 miljonit. See on siis 39 jalga(12 m) pikk, samapikk lukskaater ei maksa grammigi vähem. Kullatud peldikupotte ja ülimugavaid voodeid on küll jahis vähem, ei saa salata, kuid ... need ei olegi seal olulised.
"Keskmine" 39jalane kaater omab täna 2 * 350 hj Caterpillari diislit ja kütusetank mahutab tonni. Jämedalt üks paagitäis 10 000 krooni. Selle paagitäie kulutab 15 tonni kaaluv kaater sõidukäiguga 10-15 tunniga. Keskmine cruisingspeed on sellistel kaatritel 26-30 sõlme, jahil 8-10 sõlme. Võtame jämedalt siis, et kaatriga sõidad "10 tunni ja kümne tonniga" 300 miili, jahiga ilma rahata 100 miili. Vahe tuleb siis sisse, kui tuult ei ole: jahil kiiruseks 1-2 sõlme, kaatril siledal veel üle 30 sõlme. Kui isegi kaater sõidaks 10 sõlme, kulutaks ta kütust 75% normaalsest, ehk 7500 krooni. Kustotsast kaater odavam on? Muud(sadamas ja ellingus tehtavad) ülalpidamiskulud on samad või kaatri kahjuks, ainuke pluss ongi kiirus ja luksuslikkus.
Aga ujume nüüd siis oma umbsest Läänemerest välja suurtele meredele Selle tonnise tangiga kaatriga ei olegi võimalik väga suurele merele minna, ookeani ületamisest rääkimata. Iga 10 tunni tagant peab sul olema sadam ja tankla. Aga 39jalase jahiga purjetad sinna, kuhu süda lustib. Ehk lihtsamalt: samasuure kaatri autonoomsus on 10-max20 tundi, jahil 10-20 päeva. Väiksema meeskonnaga kasvõi kuu-kaks.
Minu silmis on suure mitme miljonilise kaatri ostmine Eestis lolluse näitaja(sry!, kui keegi sellist omab), suure kvaliteetse jahi ostmine aga tark investeering.
Eelpool olev jutt ei räägi mugavustest, lukskaater on lukskaater. Ja omaette teema on väikesed ilma mingi luksuseta kiirpaadid. 300 tuhandega saab juba päris muheda ekstreemspordi vahendi, kus ka sees magada saab. See on teine asi, selle bensukuluga ei suuda iial jahi kallimat hinda tagasi sõita. Aga rõõmu on sellisest kindlasti palju. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 16:09 |
|
vvt
|
Paadimootorite küttekulu
Praegu järele mõeldes tabasid 80ndate keskel Musta mere äärsed konstruktorid Krim-4 loomisega vaat et kümnesse. Kui vaid kvaliteet korras oleks Sobivamat paati väinamere oludesse annab otsida. Vähemalt statsionaarse mootoriga paatide hulgast. Amur soolasesse vette ei sobi (originaalis oli see vene jõgedele mõeldud paat). Sigma vms viimase ajal üllitised rüüpasid liigselt bensiini ja süvis oli liiga suur. Veepaiskuriga on peale olematu süvise veel kaks eelist, mida ühegi muu veosüsteemiga kaatril pole - väike pöördering (pöörab kohapeal ringi) ning uskumatu pidurdusvõime. Miinusteks oli vene klaasplasti kvaliteet, samuti veepaiskuri ajami jama (laagritesse läheb vesi sisse). Volga mootor kärab ka - aga originaalis 76-ga töödanud mootorit saab teise kaanega kergesti nii 20 hj "tuunida", kui panna 93-e kaan. Mis võrdus kuskil 4-5 kmh tippkiiruse lisa. Ainuke häda, et kivises madalas vees ei saa eriti gaasi anda, sest turbiin imeb põhjast vabalt rusikasuurused kivid üles. Muideks tootearendus toimis nõukaajal veel sedasi, et tehase esindajad käisid Eestis ise vaatamas, kuidas asi sõidab ja tõid tänutäheks kaasa hunniku defitsiitseid varuosi nagu turbiin, turbiini võll ja muud head-paremat.
Miinuseks sellel veoskeemil on vilets kursihoidmine, kuna roolilehte vees pole - seepärast kannab küljetuul ja laine päris palju. Amurist oli hüdrodünaamiliselt asi tükkmaad edulisem - vaatamata madalale kasutegurile ei pakkunud 54 kmh kiirust ka kõige paremad jalaga isendid mitte.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 16:19 |
|
AjuVant
|
Paadimootorite küttekulu
Krim 4 oli omal ajal tõesti päris edev paat - paraku materjalide ja koostamise kvaliteet oli ka tõesti jube.
Kui see paat liikuma sai siis seisma sai ta kasvõi täishoo pealt sisuliselt momentaalselt. Efekti lisasid veel suured veekaared vöörist. Selline vahva omadus lausa kutsus lollust tegema - näiteks täisgaasiga sillapoole kihutama ja siis natuke enne tagurpidi käiku anda... ja sillal olijad olid läbimärjad... paraku on sealt meeles ka elu kõige pikem sekund - kui selgus et käik ei tule välja kui rool otse või enam-vähem otse ei ole.. vähemalt tuli mõistus selle intsidendiga koju tagasi ja enam pole kunagi tahtmist olnud paadiga lollitada... Aga lainet ta eriti ei kannatanud, vaikse käigu ja tuulega andis teda õiges suunas sundida, kõik ujuv praht nagu puuoksad jms sodi - leidis tee turbiini, kui natuke vetikaid küljes oli või natuke vett sees, siis glissi enam ei läinud... Olles sõitnud 53 mootoriga paatidega, erinevate amuuridega, krim-4ga, siis eriti taga neid küll ei igatse - kõige asisem neist vast oligi Amuur -d - omal ajal olid nad omas kohas aga praegu võiks nendega sebida vaid küll suur entusiast või nostalgik... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
09.08.2004 at 00:10 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
vvt
|
Paadimootorite küttekulu
No selle turbiini puhastamise peale on mõeldud ja see toimib lihtsasti. Näiteks skuutril nii lihtne pole. Krimil saab seda kasvõi keset merd puhastada, seal ju spetsiaalne ava, käsi sisse ja korras. Ise mäletan ainult 2-te juhtumit. Mõistust on seal natuke vaja, et suvalises vetikate mülkas täit gaasi ei anna, sest selle pumba tootlikkus põhja all on ikka jube.
Nendel ilusatel pritsemootoriga paatidel kipub jälle see viga olema, et merel tekib paratamatult bensupaaki rohkem roostet, kondentsi ja muud soga, mis asjad kergesti ummistab. Ja juurdepääs nendele kohtadele on väga vilets ja tihti pole seda merel teha võimalik.
Niiet asjal nii plusse kui miinuseid.
Edit: selle vetikate täiskasvamise kohta vaidleks vastu. Esiteks pole see kindlasti konkreetse paadi, vene paadi või muu taoline probleem. Kõntsa täis kasvamine nendes rammusa veega madalates lahtedes on suvalise paadi probleem. Sellest saab abi lihtsalt vastava põhjavärvi abiga. Mäletan, Haapsalus oli teine samasugune vetelpääste käes - sealsed imbetsiilid ei osanud seda korras hoida ja tagatipuks läks see veel mere peal põlema ka. Meie omal vist 15. hooaeg ja kõik hooldus-remont tehakse ühe nädala õhtupoolikute jooksul ära. Ja seda ei kipu ma uskuma, et lääne paat tõstetakse lihtsalt kevadel vette ja sügisel välja, hoolduse maht on umbes sama ning remonti tuleb siinsetes madalates vetes ka ette. Oli kunagi selline usa mootori ja jalaga paat, misa olümpiaks eriseeria ehitati - remontimist oli sellel Johnsoni powertrainil üksjagu, jahutuskanalite ummistumised, roostest tingitud tõrked, vindid katki - ja üks tulekahju ka. Niiet ei kipu nõustuma väitega, et vene asi vajab rasket remonti ja lääne oma sõidab niisama.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 08:14 |
Last edited 10.08.2004 at 08:31 by vvt
|
mr. RocknRoll
|
Paadimootorite küttekulu
Kuna siin paadi teema olemas oleks üks küsimus.
Kui keegi mäletab filmi ´I.Jones seikluste otsinguil´ siis ühes kaadris(itaalia) oli pruunikas/beezikas, luksuslik vanas stiilis jõekaater.
Huvitab just, mis puidust võis kaater tehtud olla? Mahagoni puu+lakk? Sarnane kaater on ka Kommesti viimases reklaamraamatus.
____________________________
44269 |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 09:34 |
|
AjuVant
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
vvt: ........Ja seda ei kipu ma uskuma, et lääne paat tõstetakse lihtsalt kevadel vette ja sügisel välja, hoolduse maht on umbes sama ning remonti tuleb siinsetes madalates vetes ka ette. Oli kunagi selline usa mootori ja jalaga paat, misa olümpiaks eriseeria ehitati - remontimist oli sellel Johnsoni powertrainil üksjagu, jahutuskanalite ummistumised, roostest tingitud tõrked, vindid katki - ja üks tulekahju ka. Niiet ei kipu nõustuma väitega, et vene asi vajab rasket remonti ja lääne oma sõidab niisama.
Selles suhtes sul mõnes mõttes õigus... Kõik sõltub ikkagi kasutajast ja ekspluateerimisest.... On päris hulga paate, mis eriti remonti ei vaja.... Samas kipuvad need tihti väljatõstetavad ja remonditavad Baylinerid vms oma katkiste vintide, jalgade või tuksis mootoritega olema ikka enamasti ühed samad paadid - mis viitab pigem kasutaja IQ-le kui paadi vastupidavusele... Aga vetikajutuga mõtlesin pigem seda et glissi minek oli tal suht pöörete viimase serva peal - et ehk nii kui väiksemgi ebakõla oli, siis oli ka kõõga. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 09:59 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
vvt
|
Paadimootorite küttekulu
See puidimitatsiooniga paat on nagu selline paadiehituse klassika. Maksavad nad üsna ränka hinda. Tegelikult on nad valmistatud puitsõrestikule ja vineerist. Ja natural finish. Ehk see on nagu naturaalparkett linoleomi kõrval.
Kunagi venemaal tehti ka sellised (Leningradis) ja vanematel 80ndate alul selline oli. Asi oli lahtine, 6 meetrit pikk ta tüüpilise ahtrilõikega, kus ahter läks alt laiemaks. See annab paadile sellise stiilse silueti. Muidugi vene oma polnud lakitud vaid värvitud. Peal oli tal Gaz-51 mootor ja V-ülekandega reversiivkast. Selle pidamine kohalikes kivirandades on paras jama, sest kere on väga õrn ja hakkab kergesti narmendama. Kiirus oli asjal 45 kmh ja puhta põhjaga oli tollal alternatiivist ehk tava-Amuurist tiba kiirem, kuigi glissi tõusis aeglaselt, kuna kaal oli suur (1500 kg). Stiilseks tegi asja muidugi vana Volga rool ja mingi vana mosse istrumendid. Tahhomeeter oli vist mingi spetstöö - või on see vana Tshaika oma. Väga stiilsed pardatulede katted ja knaabid päris poleeritud pronksist kohe. Väga stiilne riist oli.
Krimi gliseerima minekut sai kohe ravitud 93-e plokikaanega- kui 76ga oli maksimaalkiirus 2750 rpm, siis teise kaanega annab tühjalt 3000 rpm. Kuna see on selle karvase piiri peal, siis annab see 250 rpm märgatavalt suurema kiiruse ning kiirema pinnaletõusu, kuna mootori moment on suurem.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 10:08 |
Last edited 10.08.2004 at 10:10 by vvt
|
PlyVal64
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
vvt: Mäletan, Haapsalus oli teine samasugune vetelpääste käes - sealsed imbetsiilid ei osanud seda korras hoida ja tagatipuks läks see veel mere peal põlema ka.
Nul oli au vist peaaegu esimesena sellega sõita saada, aasta oli 1989. Asi oli ilus: viisin Tiina esiemst korda nüüdseks meite mõlema suvevaldusesse Noarootsi. Kuna paat veel ei käinud aga oli kuumim erataksonduse aeg, mõtsi, et küll need Hapsalu vetelpääste joodikud kah taksot teevad. Tegid ja tuliuue kaatriga Mäletamisel maksis 25 rutsi ja tudengitele, nagu me siis olime, oli see suur raha. Nojah, mere peal kukkusid küll mõned jupid juba küljest, roolitrossi kinnitussplindid näiteks, kuid iseenesest sõitis too Mosse mootoriga Amuur-paat küll ülihästi. Isegi mingid tööriistad olid paadil komplektis, mootorilt paar polti uude kohta ja sõit sai jätkuda. Trampis küll hullusti, Tiina sisemaa inimesena avastas, et merel on kah "asfaldiaugud", kuid näiteks süvis oli tal olematu. Amuuriga sõitsime otse meie ujumisranda ja mul tuli Tiina vaid korraks sülle võtta ja kuivale maale tõsta. Pakuks, et 30 cm vees ujus too Amuur veel vabalt.
Näedsa, mul selle Haapsalu paadiga ilusad mälestused (mis ei puuduta vetelpääste värdisid) ... peaks äkki kordama? Kel on Haapsalus sellist paati, oleks vaja üks 5miiline ots teha... |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 10:21 |
|
vkx
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
mr. RocknRoll: Kuna siin paadi teema olemas oleks üks küsimus.
Kui keegi mäletab filmi ´I.Jones seikluste otsinguil´ siis ühes kaadris(itaalia) oli pruunikas/beezikas, luksuslik vanas stiilis jõekaater.
Huvitab just, mis puidust võis kaater tehtud olla? Mahagoni puu+lakk? Sarnane kaater on ka Kommesti viimases reklaamraamatus.
Tegemist oli Riva kaatritega, mis on tõenäoliselt kõige kallimad ja hinnatumad ja ka ilusaimad klassikalised puidust kaatrid.
Vanad Rivad:
http://www.rivarevival.com/riva_spec.htm
Tänapäevased mudelid:
http://www.ariboats.se/riva/index3.htm
____________________________
Seville STS `02 |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 10:32 |
|
vvt
|
Paadimootorite küttekulu
Too vene koopia oli vist nimega "Ritm" ehk rütm maakeeli. Välja lastud oli see 1973. Leningradi sportlaevade katsetehases.
Välja nägi umbes sedamoodi, ainult valget värvi ja ahtri nurgad olid natuke järsemad:
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 10:38 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
mr. RocknRoll
|
Paadimootorite küttekulu
http://www.rivarevival.com/english/Ariston.htm'
Midagi sarnast oligi, ümarama poordiga. Igatahes kena on, kuid hind peletab eemale, arvestades, et 1:10 suuruses mudel maksab juba 6600£.
Tuli meelde, et paar kuud tagasi seisis Vergi sadamas sarnane Soome lipu all seilav jaht.
Huvitav, kas sarnast tulemust ei saaks mõnest vene puitkaatrist väikse ümberehitusega. Värv maha ning lakkida väga mitmeid kordi. Iseenesest pole kursis, kas vesõidukitel mingid ümberehitused on lubatud.
Mis on V ja Z ülekanne?
Millejärgi teha vahet jõe ja merekaatril? Pean silmas väikelaevu (4, 5, 6m), mida paras treileril tarida.
edit ruudus.
____________________________
44269 |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 11:27 |
Last edited 10.08.2004 at 11:39 by mr. RocknRoll
|
vvt
|
Paadimootorite küttekulu
Toorikuga tekib raskusi. Nende vineerpaatide tootmine lõpetati minuteada 80ndatel ära ning võib-olla mõne mädanenud vraki leiad kusagilt. Tööd on omajagu, sest venelane ei saanud vineeri muidi vett pidama kui kattis selle klaasriide taolise olluse, epo ja värviga.
V-ülekanne on selline, kus mootor on täitsa taga, hooratas ettepoole ja jõud kantakse vahevõlliga reduktorisse ja reduktorist nurga all olevale sõuvõllile. Reduktor on eespool.
Z-ülekanne on nn "jalg" - so väljatõstetav ja pööratav vindi kandur, kus jõud kantakse võllide ja nurkreduktoritega vindile. Tema pluss on veepinnaga paraleelne sõuvõll (kõrge kasutegur) ja paadi põhja turbulentside vähesus. Muudel samadel tingimustel võimaldab suuremat kiirust.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 11:48 |
|
PlyVal64
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
mr. RocknRoll: Huvitav, kas sarnast tulemust ei saaks mõnest vene puitkaatrist väikse ümberehitusega. Värv maha ning lakkida väga mitmeid kordi. Iseenesest pole kursis, kas vesõidukitel mingid ümberehitused on lubatud.
Millejärgi teha vahet jõe ja merekaatril? Pean silmas väikelaevu (4, 5, 6m), mida paras treileril tarida.
Sellist asja on tunduvalt lihtsam ise nullist ehitada, kui hakata midagi ümber ehitama. Mina olen puitlaevasid ehitanud, see ei ole tegelikult absoluutselt keeruline. Elling, tahtmine ja lahtised käed, muu tuleb tööga ehk kogemustega. Enne väike eeltöö, lugemine ja vajalike tööriistade kogumine, muud polegi vaja. Nojah, projekti muidugi ka Lisaks on see, et puitpaadi kuju muuta on peaaegu võimatu. Kõike saab ilge tahtmise korral teha, kuid...
Ümberehitused on lubatud, kuid väga suurt mõtet neil pole. Tekiehitiste kuju keegi ei jälgi, eeldatakse, et omanik teab, et püstivus on kõige olulisem. Kui viid raskuskeskme kõrgemale, tasub alati püstivustest teha ja uus lisaballast panna. EVA ja laevaremonditehased peaksid sellist seadet kindlasti omama, vähemalt vanasti küll omasid. Iga kapremonditud laev läbib selle testi, uutest rääkimata.
Jõe- ja merelaeval üldiselt välimuses vahet ei tee. Laev on laev ja kaater kaater. Kui, siis on jõelaevad lamedapõhjalised, ikka väiksema süvise jaoks ja madalama pardaga. Neil pole tarvis olla nii laine- ja tuulekindlad, ka on vahe kasutatavates materjalides. Igal juhul on jõelaevad palju väiksemad ... kuid see kõik käib laevade kohta. Eestis on ju üldse mõned sellised laevad, pole meil jõgesidki
Al.paatidel on vahe materjalides, seda oskavad teised paremini rääkida. Soolasele ja magedale veele mõeldud paatidel on erinev materjal ja jõepaat ussitab merevees kolekähku ära.
Mootorpaadil on vast suurim vahe, lisaks materjalidele, kõrgem ahtripeegel või lausa pikalt kaetud ahter, kuid väga kiirete paatide puhul ei ole see oluline. Madala peegliga paadi uputab merelaine kiiresti, järellaine on ju mootorpaadil nii tugev. Mul kaks sõpra-venda just selle pärast uppusidki - panid Balatoni järvele projekteeritud pisikesele paadile 10Hj asemel 25Tohatsu sappa ja allatuult kursil hoogu maha võttes läksid põhja. Hooga püsib kenasti vee peal, kuid kui hoogu pole, rüüpab selline asi kohe vett.
Veel vahet - lengerduse taluvus. Naljakas, kuid seda ei osata isegi karta. Räägitakse, et mingil suurel ro-ro'l, mis Soome vahet käib, olevat lengerkiilud ära lõigatud kõtuse kokkuhoiu tarbeks. Nüüd pidavat väiksemagi tuulega inimestel süda paha olema. Linnalegend?
Jõel-väikesel järvel ei ole külgsuunaline kõikumine eriti tuntav, merel ja suurel järvel aga küll. Klinkerplangutusega paadid on selles suhtes head, küljelaudise ehitus ise töötab lengerkiiludena. Näiteks uued Kiili Paadi jollid on küll plastist, kuid sellise plangutuse imitatsiooniga. Mootorpaatidel ja laevadel on selleks eraldi kiilud ja trimmid, siledavee paatidel üldiselt mitte. Ka on erinevus triivitaluvusel, jällegi on see oluline merel. Ehk üldiselt saab merepaadiga jõel alati hakkama ja on sõita väga hea, vastupidi kohati lausa eluohtlik. |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 12:16 |
|
vvt
|
Paadimootorite küttekulu
Hehh, sellist tagurpidi kaartega vineerpaati on ikke midagi muud teha kui puupaati. Seal omad nipid veekindluse saamiseks, vineeri painutamiseks jne.... pealegi on puitpaat (ka vineer) suur jama hoolduse seisukohast - seda on vaja iga kevad ikka kõvasti üle käia ja iga kriips, mis kattest läbi läheb tuleb kohe kinni panna-muidu on niiskus vineerikihtdes sees ja jama majas. Seepärast on see sellistes laiuarhipelgaagides, kus korralikku kaidki pole - tõeline jama. Kui meil oli see vineerpaat, siis tuli see igal kevadel vähemalt 3 kihiga üle värvida+keresisene võõpamine mingi puidukaitsega. Korralikul plastpaadil piisab tavaliselt puhastamisest ja põhja mürgitamisest.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 12:30 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
PlyVal64
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
vvt: Hehh, sellist tagurpidi kaartega vineerpaati on ikke midagi muud teha kui puupaati.
Tänasel päeval ei ole sellise paadi tegemine enam üldse keeruline. Tehnika, tööriistade ja materjalide areng on olnud lihtsalt meeletu. Eriti lihtne oleks seda just vineerist teha, kuid õiged paadid tehakse ikka mahagoni laudadest. CC paadid, nämm Vat nende tegemine on juba omaette künsttükk, kuigi pole see ka enam midagi enneolematut. Nagu metallitööstuses, nii on ka puidutööstuses arvjuhtimisega täisautomaatpingid, mis arvutis projekteeritu järgi tuhandiktäpsusega laudise välja lõikavad. Muidugi käsitöö on käsitöö, kuigi lõpptulemusel vahet pole.
Kes enam tänapäeval lekaali järgi lauda lõikab, triivisoont höövliga teeb, passitab, jälle hööveldab jne. Plank sõidab rullikutel masinasse etteandesse, operaator vajutab puutetundlikul displeil mäget "parem parras laud nr.7" ja nelikantmasina teisest otsast väljub ülitäpne kõverik. Ainuke, mis puitpaatide juures alati samaks jääb, on laudise pehmeks aurutamine ja eelnev puidu sorteerimine. Isegi pitskruvidega kaarte külge painutamise ja naelutamise suudab automaatpink ära teha. Kui 90te alul tegime näiteks Kakuami keret 3-4 nädalat kuue mehega, siis tänapäevase tehnikaga varustatud tsehhis oleks sama töö võimalik ära teha vast kolme päeva ja kahe mehega. Ja kõik kered oleksid teineteisega mõõtudelt millimeetri pealt identsed.
Arvatavalt ei tehta automaatmasinatel puitlaevu praegu seepärast, et kõigi vajaminevate detailide kolmemõõtmeline progemine kulutab rohkem aega ja raha, kui käsitöö. Aga kui oleks vaja teha näiteks 1000 Kakuami aastaga, siis oleks asjal juba mõtet. Iga laev on eelmisest erinev ja kes see jõuab neid jubinaid muudkui kujundada. Ahjaa, kes on Türgis käinud, on äkki sealset suurte puitlaevade ehituskultuuri näinud? Mina pole käinud, kuid naabrimees käis ja tõid sealt ka ühe suure laeva ära. Kuid piltidelt tundus asi küll väga sheff olevat ... nagu 300 aastat tagasigi käib ehitamine. Aga on ka luksuslikud ja ilusad
edit: kirjavead |
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 12:52 |
Last edited 10.08.2004 at 14:45 by PlyVal64
|
vvt
|
 Paadimootorite küttekulu
jorisen ikka vastu, sest kakuam ja vineerikaater on eri asjad....
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 13:49 |
|
PlyVal64
|
Paadimootorite küttekulu
quote:
vvt: jorisen ikka vastu, sest kakuam ja vineerikaater on eri asjad....
Tegelikult muidugi on. Vineerkaater on sarnane vanade lennukitega, seuhke "tikkudest ja jäätisepulkadest" kokku liimitud uskumatu tehnikaime. Oli mul kunagi kodus vana akadeemiline, just selline vineerpaat, mille tekk oli lakitud naturaalsiidist. Uskumatu töö. Kahjuks sõitis briketiauto selle puruks ... 11 meetrit pikk paat turritas garaazist liiga pikalt välja Kahju on sellest Laudisega kaartele ehiatud kalalaev, klinkerplangutusega sisse painutatud tammekaartega paat ja mingi vineerist hüdroplaan on kolm erinevat asja, täiesti nõus. Kusjuures seda viimast ma küll hetkel teha ei mõistaks, liiga erinev tundub ta esimesest kahest, millega palka teenitud.
Eks siis, kui keegi kavatseb sellist endale ise ehitada, tasub meite veemootorisportlaste juurde minna ja pisut õpipoisiametit pidada. Räägitakse, et Kvissentali meeste vineerpaadid pidid maailmas hinnas olema ... nagu ka Lembit Aaslav-Kaasiku käsitööna tehtud vindid.
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 14:58 |
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
vvt
|
Paadimootorite küttekulu
BTW, vene laevaehituse kvaliteedist, õigemini selle puudumisest vähemalt suure segaduse ajal räägib väga selgesti tsirkus Peterburis sõjalaevade ehitamisega tegeleleva Almazi poolt Lindaliinidele ehitatud kiirlaevaga LindaExpress, õigemini selle viperused siinkandis. Veeteede ameti kodulehel on selle kohta pikad jutud üleval, ükskord tuli kesk merd mingi veevoolik lahti ja tekkinud avast jooksis merevesi masinaruumi  . Ei leidnud ühtegi pilti, aga selle kiirlaeva esiisa on selline - ei ole raske märgata ühiseid jooni kere osas:
Ei suutnud ühtegi pilti sellest expressist leida - tundub et peale müüki hiinlastele on jäljed koristatud
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
Warning: Undefined variable $offset2 in /data01/virt688/domeenid/www.tqhq.ee/test/forum/func.php on line 306
10.08.2004 at 17:17 |
Last edited 10.08.2004 at 17:17 by vvt
|
|
1 2 
